Riigiasutuste kontrollimine vajab rohkem kodanikuühendusi

15. november

Sisekaitseakadeemia teaduri Kaide Tammeli hinnangul on Eestis küll palju kodanikuühendusi, kuid vähe organisatsioone, kes jälgiksid järjepidevalt valitsuse ja ettevõtete tegevust ning juhiksid tähelepanu võimalikele probleemidele. Selliseid organisatsioone nimetatakse kodanikuühiskonna valvekoerteks (inglise keeles civil society watchdogs).  „Demokraatias on tähtis läbipaistvus ning, kuigi andmed on meil avalikud, siis kus on see kodanik, kes vaataks, kas kulutus on ikka asjakohane, kas investeering on vajalik, kes tõstaks häält, kui on probleem?” küsis Tammel. 

Tammeli sõnul on kodanikuühenduste töö oluline, sest kõigil inimestel ja ühiskonnagruppidel ei ole piisavalt aega ega võimalusi, et oma huvide eest seista. Seetõttu võivad mõned probleemid jääda tähelepanuta. Praegu jälgivad riigiasutuste tegevust suuresti ajakirjanikud. Tammeli hinnangul võiksid seda rohkem teha kodanikud ja kodanikuühendused. 

Ajakirjaniku Madis Hindre sõnul ei tähenda kodanikuühenduste vähesus seda, et olulised probleemid jääksid ajakirjanduses märkamata. „Ajakirjandus ei saa lootma jääda huvikaitse organisatsioonide väljaotsitutele kuna see oleks sama, kui ajakirjandus jääks lootma pressiteadetele,” selgitas Hindre. Tema hinnangul peavad ajakirjanikud ka ise aktiivselt infot otsima ega saa toetuda üksnes sellele, et kodanikuühendused nende eest probleemid välja selgitavad. Tema sõnul peab ajakirjandus olema iseseisev. 

Samas leiab Hindre, et Eestis võiks olla rohkem organisatsioone, kes jälgiksid, kas riigiasutused teevad vajaliku teabe inimestele kättesaadavaks. Näiteks võiks kontrollida, kas asutused registreerivad dokumente, kas kohtumisi lobistidega registreeritakse ning, kas dokumentidele seatud juurdepääsupiirangud on põhjendatud. Hindre sõnul tegelevad sellega praegu ajakirjanikud. Pidev riigiasutuste kontrollimine ei peaks olema aga ainult nende ülesanne. Hindre sõnul oleks selliste organisatsioonide loomine tervitatav. 

Kodanikuühiskonna sihtkapitali (KÜSK) juhataja Tiina Oraste sõnul teeb andmete kontrollimise raskeks see, et riigiandmed asuvad erinevates veebikeskkondades, mistõttu on neid raske võrrelda. Oraste sõnul on Eestis küll palju organisatsioone, kes jälgivad riigiasutuste tegevust, kuid nende võimalused on erinevad. Suurtel ühendustel on võimalik kaasata eskperte, väiksemad ühendused sõltuvad aga vabatahtlikest. Riigiandmete jälgimine on väiksematele organisatsioonidele keeruline, kuna see nõuab aega, teadmisi ja järjepidevat tööd. 

Oraste hinnangul võiks riigiinfo olla lihtsamini leitav ning arusaadavam. Lisaks leiab ta, et riigiasutused võiksid pakkuda vabaühendustele rohkem koolitusi ja abi selles kuidas andmeid analüüsida ja kasutada. Oluline on, et asjatundlik nõu jõuaks ka väiksemate kodanikuühendusteni.  

Sildid

Rubriik

Kommentaarid