Facebookis levib organisatsiooni Physicians for Informed Consent postitus, kus väidetakse, et vaktsiinides sisalduv alumiinium on seotud laste astma tekkega, kuid postituses viidatud uuringu tulemusi on tõlgendatud eksitavalt ning teised uuringud pole seda seost kinnitanud.
Vabatahtliku vaktsineerimise eest seisva Ameerika Ühendriikide organisatsiooni Physicians for Informed Consent postitust on jagatud ka Eesti avalikus Facebooki grupis “Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed vol. 2”. Physicians for Informed Consent väidab, et kui vaktsiinidest saadud alumiiniumikogus suureneb ühe milligrammi võrra, tekib astma ühel vaktsineeritud lapsel 183-st.
Väide põhineb 2022. aastal ajakirjas Academic Pediatrics ilmunud uuringul, kus analüüsiti üle 300 000 USA lapse olemasolevaid tervise- ja vaktsineerimisandmeid. Teadlased arvutasid välja, kui palju alumiiniumi said lapsed vaktsiinidega esimese kahe eluaasta jooksul ning uurisid, kas neil diagnoositi kahe- kuni viieaastaselt astma.
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Helve Vestman rääkis, et alumiiniumi kasutatakse vaktsiinides abiainena, mis tugevdab ja pikendab organismi immuunreaktsiooni vaktsiinile. Vestman ütles, et vaktsiiniannustes on alumiiniumi kogus alla ühe milligrammi.
Vestman selgitas, et alumiiniumi mõju sõltub sellest, kuidas ja kui sageli seda kehasse saab. Vestmani sõnul on alumiiniumi sisaldava vaktsiini ainsaks riskiks üksiku süsti puhul süstekoha ärritus. “Kõige sagedamini võib tekkida häirivalt sügelev sõlmeke, mille väikelapsed võivad katki kratsida ja mis võib püsida pikalt,” rääkis Vestman.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova tõstis esile 2025. aastal Taanis tehtud uuringut, milles teadlased analüüsisid üle 1,2 miljoni lapse andmeid, et välja selgitada, kas vaktsiinidega saadud alumiiniumi kogus on seotud krooniliste haigustega, sealhulgas astmaga. Uuringus ei leitud, et rohkem alumiiniumi tooks kaasa suuremat astma tekkimise riski. Filippova sõnul ei saa ükski uuring kinnitada, et risk on täiesti null, kuid alumiiniumi ohutust vaktsiinides on uuritud juba üle 70 aasta.
Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Julia Maslovskaja rääkis, et USA uuringus sõltus vaktsiinidest saadud alumiiniumi kogus suuresti sellest, kas laps oli varasemalt saanud kõik ettenähtud vaktsiinid. Maslovskaja sõnas, et uuringu tulemusi võisid mõjutada ka muud tegurid, näiteks lapsevanema suhtumine arstiabisse. See võib mõjutada nii lapse vaktsineerimist kui ka seda, kui sageli lapsevanem lapsega arsti juures käib ja kas lapsel astma diagnoositakse ning seda raviga alustatakse.
“Mõnes mõttes oli uuring päris hästi tehtud, aga seal ei olnud kõikide teguritega arvestatud,” ütles Maslovskaja. Ta rääkis, et ka uuringu autorid pidasid teadustöös vajalikuks alumiiniumi sisaldava vaktsiinide ja astma seost edasi uurida.
Ravimiameti spetsialist Helve Vestman selgitas, et Facebooki postituses esitatud arvutus, mille tulemusel järeldati, et astma tekib ühel vaktsineeritud lapsel 183-st, on eksitav, sest selles on kasutatud andmeid kahe erineva lasterühma kohta. Ta lisas, et uuringu põhjal ei saa öelda, kui paljudel lastel tekkis astma just vaktsiinides sisalduva alumiiniumi tõttu. “Seda tulemust tuleks käsitleda ohusignaalina, mitte põhjusliku seose tõendina,” ütles Vestman.
Otsus: eksitav. Selgitus: USA uuringus leiti küll statistiline seos vaktsiinidest saadud alumiiniumi koguse ja laste astma vahel, kuid see ei tõenda, et alumiinium tekitab lastel astmat. Vestman, Filippova ja Maslovskaja pidasid oluliseks arvestada, et seos on väike ja uuringus ei võetud arvesse muid tegureid. Facebooki postituses esitatud väide, et kui vaktsiinidest saadud alumiiniumikogus suureneb ühe milligrammi võrra, tekib astma ühel vaktsineeritud lapsel 183-st, ei ole uuringu tulemuste täpne tõlgendus.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid