Hapu olukord Hormuzis tõstab põllumehe jaoks väetise hinda

15. november
Hormuzi kriisi tõttu kallinenud väetised ja kütus võivad suurendada Eesti põllumeeste tootmiskulusid ning jõuda lõpuks ka tarbijani toidupoe hinnasiltidel.

Tartu Agro juhataja Andres Härm nentis, et esialgu kannavad suuremaid kulusid põllumehed. „Kui ikka enam turule kaupa ei tule, siis peab hakkama tarbija seda kinni maksma.“

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnutsi ei tähenda kallim väetis kohe kallimat toitu poeletil. Tänavune hea saak aitas põllumeestel suuremaid tootmiskulusid tasakaalustada. Uusküla sõnul määrab hindade edasise muutuse ilmastik: kehv suvi võib hindu veelgi tõsta, sest kulud on juba kõrged.

Piima- ja taimekasvatusettevõtte Tartu Agro juhataja Andres Härm tõdes, et taimekasvatajad ise toodangu hinda tõsta ei saa. Selle määrab rahvusvaheline turg.

Väetisekoguse vähendamine ei pruugi põllumehele samuti lahendust pakkuda. Härma sõnul mõjutab see otseselt saagikust: „See on juba ette garanteeritud — kui taimi ei toida, siis saaki ei saa.“

Baltic Agro põlluväetiste tootejuhi Mihkel Salumi sõnul kasutatakse Eestis nii ühe põhitoitainega lihtväetisi kui ka lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K) sisaldavaid NPK-kompleksväetisi.

Linas Agro tootegrupi juhi Tauno Pettai sõnul on NPK-väetiste hinnad tänavu tõusnud umbes viiendiku ning lämmastikväetiste hinnad ligi poole võrra.

Salum märkis, et lämmastiku- ja NPK-väetised on kallinenud vähemalt veerandi võrra. Samas on kaaliumväetiste hind püsinud peaaegu muutumatuna. Tema sõnul asuvad kaaliumväetiste peamised tootjad muu hulgas Saksamaal ja Kanadas ning nende tarne ega tootmine ei sõltu Hormuzi piirkonnast samal määral.

Taimekasvatajad ei saa aga kallimaid lämmastik- või fosforväetisi lihtsalt kaaliumväetistega asendada, sest taimed vajavad eri toitaineid, selgitas Härm. „Kui sa ühe elemendiga üle väetad, siis tegelikult see võib mõjuda pärssivalt või kahjumlikult.“

Salumi ja Pettai sõnul on kütuse hinnatõus suurendanud ka meretranspordi kulusid. Pettai lisas, et lämmastikväetiste kallinemise taga on peamiselt tootmiskulude kasv. Nende tootmiseks vajalik maagaas on kallinenud, mida mõjutab ka Hormuzi kriis.

Gaasihinna võimaliku languse kohta saab Uusküla hinnangul selgema pildi tuleva aasta veebruaris, kui on näha, kui palju gaasi kulub talve jooksul hoonete kütmiseks ja kui palju jääb varudesse.

Uusküla sõnul mõjutab diislikütuse hinnatõus põllumehi tugevamalt kui tavatarbijaid. Soodsama maksumääraga kütuse puhul kandub kütuse enda hinna tõus lõpphinda vahetumalt edasi. Ta märkis, et tänavu olid kütusevarud olemas, kuid järgmiseks aastaks sama puhvrit enam ei pruugi olla.

Uusküla hinnangul võib väetiste kallinemine suunata põllumehi spetsialiseeruma üksikutele põllukultuuridele. Nii suureneks eksport, kuid teisi toiduaineid tuleks rohkem importida, muutes ka tarbijale kättesaadavat toiduvalikut.

Kommentaarid