Ukraina droonirünnakud Venemaa terasetehastele puudutavad ka Eestit, sest kuigi siinsed ettevõtted on vähendanud sõltuvust Vene toorainest, jõuab sealt raua- ja terasetooteid endiselt Eesti impordistatistikasse.
Ukraina ingliskeelne uudisteväljaanne Kyiv Post kirjutas 28. oktoobril, et Ukraina on hakanud Venemaa naftatöötlemistehaste asemel üha enam ründama terasetööstuse ettevõtteid. Venemaa terasetööstus oli raskustes juba enne rünnakuid ning Venemaa Sberbanki analüütikud kirjeldavad sektori langust kui „enneolematut kriisi“.
Sõjaanalüütik Teet Kalmuse hinnangul ei nõrgesta terasetehaste ründamine Venemaa sõjalist võimekust märkimisväärselt. Kuigi teras on relvade ja sõjatehnika tootmisel vajalik tooraine, ei valmi tehastes relvad, vaid materjal, mida kasutavad töölised tootmisahela järgmistes etappides.
Kalmuse sõnul olid Venemaa terasetööstuses majanduslikud probleemid juba enne Ukraina rünnakuid ning Venemaa tootjate konkurentsivõimet on vähendanud muu hulgas Hiina odavam teras. Seetõttu ei pea ta rünnakuid sõja käigu seisukohalt eriti mõjukaks.
ÜRO Comtrade'i ehk ÜRO rahvusvahelise kaubanduse andmebaasi andmetel imporditi Venemaalt 2025. aastal Eestisse raua- ja terasetooteid üle kolme miljoni euro väärtuses. Aasta varem ulatus impordi väärtus ligi 30 miljoni euroni ehk aastaga vähenes see umbes 85 protsenti. Impordi vähenemise taustal on nii Euroopa Liidu kehtestatud piirangud Venemaa terasetoodetele kui ka Eesti ettevõtete tarnijate vahetamine pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas.
Venemaa terasetarnete katkemine on Eesti ettevõtteid mõjutanud ka varem. 2022. aastal valminud Tallina Tehnikaülikooli magistritöös uuris Kaur Kuuskmäe Ukraina sõjast tingitud tarneraskuste mõju Eesti ehitussektorile. Uuringu käigus küsitles ta 14 terase importimise ja tootmisega tegelevat Eesti ettevõtet. Enne sõda moodustas Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast pärit tooraine keskmiselt 51–60 protsenti küsitletud ettevõtete teraseimpordist.
Magistritöö järgi tekitas sõja puhkemine ettevõtetele märkimisväärseid raskusi ning sundis neid otsima uusi tarnijaid, kuns Eesti ettevõtted olid enne sõda sõltuvad idapoolsetest tarnetest.
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul on Eesti ettevõtted toonaste tarneraskustega kohanenud. Haran kinnitas, et suurim muutus toimus 2022. aastal, kui täiemahulise sõja algus sundis Eesti ettevõtteid tarneahelaid ümber korraldama ja uusi tarnijaid leidma.
Haran hindas, et suur osa Venemaalt Eestisse jõudvast kaubast liigub siit edasi transiidina. Seega ei tähenda Harami sõnul impordistatistikas kajastuv summa tingimata seda, et kogu kaup jääb Eesti ettevõtete kasutusse.
Tema hinnangul võib Venemaa terasetoodangu vähenemine anda eelise Eesti ettevõtetele, kes kasutavad terast oma toodangus. „Väga keeruline on müüa täna toodet, mille tooraine on pärit Venemaalt,“ ütles Haran.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid