Patsiendiohutuse probleemidest teatamine sõltub endiselt töötajate julgusest

16. november
Mullu jõudis Eesti patsiendiohutuse andmekogusse esimesel tööaastal ligi viis tuhat juhtumit, kuid Terviseameti andmed ja Liisi Mägi hiljuti kaitstud doktoritöö osutavad, et patsiendiohutuse tegelikust olukorrast puudub Eestis endiselt täielik ülevaade.

Patsiendiohutus tähendab tervishoius seda, et püütakse vältida ravi käigus tekkivaid vigu ja olukordi, mis võivad patsiendile kahju põhjustada.

Terviseameti tervishoiuteenuste kvaliteedijuhi Laura-Liisa Liivamägi sõnul registreeriti patsiendiohutuse andmekogus ehk POHAK-is selle esimesel tööaastal 4969 patsiendiohutusjuhtumit. Suur registreeritud juhtumite arv ei tähenda tema sõnul tingimata kehvemat tervishoiuteenuste kvaliteeti, vaid võib viidata ka sellele, et töötajad märkavad riske paremini ja julgevad neist rohkem teada anda.

Andmekogu ei kajasta siiski kõiki tervishoius aset leidnud juhtumeid, sest asutuste registreerimispraktikad erinevad. Liivamäe sõnul tuleb andmekogu arendamisel parandada andmete kvaliteeti, ühtlustada juhtumite määratlusi ja julgustada tervishoiuasutusi juhtumeid rohkem registreerima.

Viljandi haigla kvaliteediteenistuse juhi Kätlin Venderströmi sõnul saavad kõik haigla töötajad ohutusjuhtumeid registreerida spetsiaalses infosüsteemis. Aastate jooksul on registreeritud juhtumite arv kasvanud, kuid tema sõnul on see positiivne muutus. „Meie kultuur on järjest avatum ja järjest julgem ja me märkame järjest paremini ja me paneme kirja selle, mida me märkame,“ ütles Venderström.

Põlva haigla ravijuhi dr Eneli Kaasiku sõnul võib haiglates ette tulla näiteks patsientide kukkumisi, ebapiisavat märgistamist või kommunikatsiooniprobleeme, mille puhul ei selgitata patsiendile piisavalt või ta ei saa antud teabest aru. Põlva Haigla kogub süsteemselt juhtumite kohta statistikat, et leida võimalusi olukorra parandamiseks.

Kaasiku sõnul nõuab töötajate julgustamine juhtumitest teatama järjepidevat selgitustööd. Oluline on näidata, kuidas registreeritud juhtumite põhjal midagi paremaks muudetakse, ning rääkida probleemidest üldistatult, üksikuid töötajaid esile tõstmata.

Kaasiku sõnul nõuab töötajate julgustamine juhtumitest teatama järjepidevat selgitustööd. Oluline on näidata, kuidas registreeritud juhtumite põhjal midagi paremaks muudetakse, ning rääkida probleemidest üldistatult, üksikuid töötajaid esile tõstmata.

Tartu Ülikooli sisehaiguste kaasprofessori ja Mägi doktoritöö juhendaja Kaja Põlluste sõnul võivad töötajad juhtumeid registreerimata jätta ka hirmust süüdistamise või karistamise ees. Sama asjaolu tõi välja ka Venderström ning rõhutas, et seetõttu ongi oluline süüdistamisvaba organisatsioonikultuuri edendamine ja juhtumite registreerimise eesmärgi teadvustamine.

Eesti Patsientide Liidu tegevjuhi Annika Oja sõnul ei tea patsiendid sageli, et saavad tervishoius toimunud ohutusjuhtumitest ise teada anda. Liidu poole pöördutakse kõige sagedamini kahtlusega, et ravis on tehtud vigu. Oja sõnul kardavad mõned patsiendid ka seda, et juhtumist teatamine võib mõjutada nende edasist ravi.

Mägi doktoritööst selgus, et õed hindasid oma oskusi patsiendiohutuse tagamisel kõige madalamalt meeskonnatöös. Paremaid tulemusi seostati pikema töökogemuse, magistrikraadi ja varasema patsiendiohutuse koolitusega.

Kommentaarid