Kõige sagedamini kimbutab üksildus noori täiskasvanuid

16. november
Tartu Ülikooli „Hea Eesti“ heaolu-uuringust selgus, et küsitluses osalenud vanuserühmadest tundsid üksildust kõige sagedamini 18–25-aastased. Uuringu andmestikus oli 5933 vastajat, kellest 811 kuulus noorimasse vanuserühma.

Uuringu tulemused näitavad, et 18–25-aastastest vastajatest tundis üksildust viimase kahe nädala jooksul ligi 80 protsenti. Üle poole vastajatest tundis üksildust ka 26–35-aastaste (65 protsenti) ja 36–50-aastaste (57 protsenti) seas. Vanuses 51–65 oli see osakaal 49 protsenti ning vähemalt 66-aastaste seas 54 protsenti.

Lisaks tuleb esile asjaolu, et kõige enam kogesid üksildust noored, kes hindasid oma majanduslikku toimetulekut kehvaks. Kõigi vanuserühmade peale kokku tundis sagedast üksildust 18 protsenti vastajatest, kes enda hinnangul majanduslikult toime ei tulnud. Need, kes tulid majanduslikult toime, oli sage üksilduse tundmine madalam, ligi 7 protsenti.

„Hea Eesti“ uuringu juhi Mare Ainsaare sõnul on 18–25-aastaste sage üksildus uus nähtus, millele veel selgitust pole. Ta lisas, et 18–25-aastaste vastused näitavad, milline on reaalne olukord noortega. Ainsaar ütles, et novembri lõpuks valmib järgmine noorte täiskasvanute üksildust käsitlev analüüs.

Kliinilise psühholoogi Angela Jakobsoni sõnul on noores täiskasvanueas olulised sõprussuhted ning tunne, et teised võtavad noore omaks. Ta tõi selle eluea muutustena esile kodust lahkumise, kõrgkoolimineku, tööle asumise ja sõprussuhte muutumise. Sel ajal kujuneb ka noore identiteet, selgitas Jakobson.

Jakobson ütles, et oluline on eristada üksi olemist ja üksildust. „Me võime olla teiste keskel, aga tunda, et meid ei märgata või ei mõisteta,“ selgitas ta. Seega on inimsuhete juures oluline, et meil oleks tähenduslik ühendus teistega, lisas Jakobson.

Jakobsoni sõnul pole üksildus tavaliselt peamine põhjus, miks noored täiskasvanud tema poole pöörduvad. Sagedamini tullakse tema juurde näiteks ärevuse või keskendumisraskuste tõttu. Osal patsientidest on üksildus jutuks tulnud alles teraapia käigus. Tema kogemuse põhjal tuleb see mure esile igas vanuses patsientidel.

„Hea Eesti“ uuringu esimeses voorus koguti vastuseid 2025. aasta detsembrist 2026. aasta maini. Lõplik andmestik koosnes 5933 vastajast, kellest 811 olid 18–25-aastased. Uuringus osalejatelt küsiti, kui sageli olid vastajad üksildust viimase kahe nädala jooksul kogenud. Vastusevariandid olid üldse mitte, harva, mõnikord ja sageli.

Tartu Ülikool korraldas uuringu koos Eesti heaoluteaduste tippkeskusega. Lisaks üksildusele käsitlevad sotsiaalteadlased uuringus teisigi heaolu aspekte, näiteks poliitiline rahulolu ja rahulolu tööga.

Kommentaarid