Kremli-meelsed sõnumid levivad Eesti sotsiaalmeedias
Neli aastat pärast Venemaa täiemahulise sõja algust levivad Eesti väljaannete veebilehtede ja sotsiaalmeedia kommentaariumides Kremli-meelsed jutupunktid. Korduvad kommentaarid võivad jätta mulje, et neid seisukohti jagab enamik.
RusDelfi ja RusPostimehe Facebooki lehti jälginud leidis Propastop Kremli-meelseid jutupunkte levitavate kommenteerijate seast nii Eestis kui ka Venemaal elavaid inimesi.
Koordineeritud mõjutustegevusele võivad viidata eri kasutajanimede alt ilmuvad peaaegu ühesugused kommentaarid. Kahtlust võib äratada ka see, kui palju sarnase sõnastusega kommentaare ilmub lühikese aja jooksul.
Delfi ajakirjanik Jevgenia Parv rääkis samade narratiivide kordamise mõjust avaliku arvamuse tajumisele. „Kui selliseid kommentaare on väga palju ja samu narratiive pidevalt korratakse, võib inimestele jääda mulje, et nii arvabki enamik,“ ütles Parv.
Kommentaarid ei ole ainus viis, kuidas Venemaa püüab inimeste meelsust mõjutada. Delfi ajakirjanikele edastatud Venemaa Sotsiaalse Disaini Agentuuri (SDA) dokumendid, kirjavahetus ja sisearutelud kirjeldasid kavandatud tegevusi, mille eesmärk oli Euroopa riike lõhestada ja konflikte õhutada. Materjalides käsitleti ka konkreetseid vandalismiakte ja nende hilisemat võimendamist sotsiaalmeedias. Ühe näitena toodi mullu Prantsusmaal mošeede ja kultuurikeskuste ette jäetud verised seapead.
Delfi valeinfo reporteri Ireene Kiluski hinnangul on kasvanud nii kommentaaride ja postituste hulk kui ka infooperatsioonide ulatus. „Venemaale on kasulik, kui me Euroopa vabas ühiskonnas omavahel tülli läheme ning toetus Ukrainale väheneb. Seetõttu on Venemaa jaoks olnud mõistlik infooperatsioone Euroopa riikide vastu intensiivistada,“ ütles Kilusk.
Venemaa propagandale leiab Eestis vastukaja, ütles rahvusvaheliste suhete uurija Oleg Garasin. Tema sõnul ei ole inimesed propagandale vastuvõtlikud sellepärast, et nad vihkaksid demokraatiat või Eesti riiki, vaid neid vaevavad igapäevased mured, näiteks kütte- ja elektrihinnad ning toidu kallinemine. Propaganda kasutab neid muresid ära, pakkudes neile lihtsaid, kuid eksitavaid selgitusi. „Nad tahavad teada, miks hinnad on kõrged, ja Venemaa propaganda pakub neile vastuseid,“ ütles Garasin.
Eksitava sõnumi usaldusväärsuse hindamisel on oluline kontrollida selle algallikat. Valitsuse otsuse või seaduse kohta käivat väidet saab võrrelda algdokumendiga, statistilist väidet algandmetega ning foto või video puhul uurida selle päritolu. Tugev emotsionaalne toon ei kinnita väite õigsust.
Väite kontrollimist alustatakse algallika otsimisest. Valitsuse otsust või seadust saab võrrelda algdokumendiga ning statistikat algandmetega. Foto või video puhul saab uurida selle päritolu ja tegemiskohta. Mõnikord leidub vihjeid pildil endal, kuigi need võivad internetis jagamise käigus kaduda.
Emotsionaalne reaktsioon ei tõenda iseenesest väite õigsust. Kui väite taga pole kontrollitavaid fakte, võib selle jagamine aidata kontrollimata infol uute inimesteni jõuda.
Kommentaariumides on oluline säilitada võimalus aruteluks. Valitsuse, poliitikute või ajakirjanike kritiseerimine on lubatud, kuid piir tuleb ette ahistamise, ähvardamise, vaenu õhutamise ja spämmimise puhul. Seetõttu tuleb modereerimisel eristada teravat, ka emotsionaalset kriitikat kommentaaridest, mis sisaldavad seaduserikkumisi.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid