Täielik e-hääletus ootab veel e-riigi kodanike valmidust

Täielik e-hääletus ootab veel e-riigi kodanike valmidust

Sellel aastal on Eestis ligi sada valimisjaoskonda vähem kui eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel. Siiski ei saa valimised kolida täielikult e-hääletusele.

Eelmistel valimistel oli jaoskondi rohkem kui vaja ja sellel korral võeti ära need, kus käis eelmistel valimistel alla kuuesaja valija, siiski sai seda teha ainult suuremates linnades. Väiksemates kohtades, näiteks Hiiu ja Valga maakonnas, jäi arv samaks, sest seal ongi ainult paar jaoskonda. Juba kaheksa aastat ei pea hääletama enda kodulähedases jaoskonnas, seega tekivad jaoskonnad, millel on koormust vähe, ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Tartus on välja kujunenud väga selged trendid, kus inimesed tegelikult hääletamas käivad, sõnas Tartu linna valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder. Ta lisas, et need on Eedeni keskus, Kaubamaja, Lõunakeskus ja raudteejaam.

Mölder ütles, et Tartus on proovitud leida kohti, kus jaoskond oleks inimeste igapäevaste tegevuste juures, näiteks toidupoed. Tema sõnul avati valimisjaoskonnad Veeriku Selveris ja Annelinna Prismas, kuid need ei tasunud ära. Mölder sõnas, et nad on kasutanud ka mobiilset positsioneerimist, et vaadata inimeste liikumisandmeid ja leida kõige sobivam koht jaoskonna loomiseks, aga siiani pole see tulemust andnud.

Eelolevatel valimistel saab esmakordselt hääletada ka Smart-IDga. Riigi valimisteenuste juht Arne Koitmäe sõnas, et eelmisel korral oli näha Mobiil-ID kasutuse langust, mistõttu oodatakse osavõtu suurenemist tänu Smart-IDle.

Tallinna linna valimiskomisjoni aseesimehe Aljona Kallaste sõnul ei pruugi see valijate arvu mõjutada, aga ta loodab, et Smart-IDga hääletamine jõuab vanemate inimesteni, sest seda on lihtsam kasutada kui senist Mobiil-ID-d. Koitmäe nentis, et suvel oli katsefaasis mobiilirakendus, millega oleks veel lihtsam hääletada, aga see on veel arendamisel ja nendel valimistel kasutusse ei läinud. Ta lisas, et ehk tuleb see kasutusele 2027. aasta valimistel.

Mõte, et e-riik võiks minna üle ka täielikule e-hääletamisele, ei ole realistlik. „Ma ei pea seda väga tõenäoliseks, et me ühel hetkel võiksime jõuda olukorrani, kus on ainult e-hääletamine, sest hääletamisel peavad olema loodud piisavad võimalused kõikidele gruppidele,“ tõdes Koitmäe. E-hääletusel on ka varjukülg: paljud ei usalda elektroonilist hääletust ja soovivad hääletada pabersedeliga, mis teeks ülemineku raskemaks, lisas ta. Samamoodi arvas ka Tallinna linna valimiskomisjoni aseesimees Aljona Kallaste, kes ütles, et on ka suur hulk neid, kellele on valimispäev nagu pidupäev ja nad hindavad kohapeal hääletamist.