Tartu linnavalitsus rahastab 120 000 euroga inseneeria ja robootika õppeainete lisamist üldhariduskoolide ülekoormatud õppekavale, et leevendada inseneride põude Eestis.
Abilinnapea Ulla Preedeni sõnul toetab linn riigikaitseaasta raames gümnaasiume, kes soovivad pakkuda õpilastele õhusõidukite valikkursust robootika õppeaine raames, soetades neile droonisimulaatori komplekte. Lisaks töötab linnavalitsus koos Eesti inseneride liiduga välja pilootprojekt, mis võimaldab põhikooliõpilastel tutvuda droonitehnoloogia alustega ning rakendada omandatud teadmisi tehnoloogiaõpetuse tundides.
Kokku suunab linn 120 000 eurot õppevahendite soetamisele, õpetajate täienduskoolitustele, õpilastele suunatud praktilistele tegevustele ja koostööle erinevate partneritega.
Tartu Jogentaga kooli, direktor Alina Braziulene ütles, et nende kool lisas eelmisel õppeaastal üheks valikaineks robootika ning hakkavad seetõttu toetust saama. Õpilastel on alanud õppeaastal võimalus valida selle või graafilise disaini vahel. Lisandust põhjendas Brauziulene sarnaselt Tartu linnaga, et noortel tekiks valdkonna vastu huvi ja riigil oleks tulevikus insenere.
Õppekava muudatused ülejäänud Tartu lasteaedades ja koolides pidid rakenduma juba selle õppeaasta alguses. Miina Härma gümnaasiumi õpilane Lisette Kuum ütles, et tema ei ole õppekava lisandustega tutvunud ega neist isegi kuulnud. Muret tundis ta uue õppekavaga kaasneva koormuse pärast. Sellega toimetulemiseks pakkus ta lisa koolitööd, mis muutuks tema arvates ajaga normaalsuseks.
Robootika ja inseneeria vajalikkuses Kuum ei kahelnud. Ta lisas aga, et noori, kes on teistest erialadest, näiteks humanitaar- või kunstivaldkonnast rohkem huvitatud, siis surve inseneeriat ja robootikat õppida neid mõjuta. Tema arvates tekitaksid õpilased ilmselt palju kisa, kui kool survestaks noori oma tulevikku kahe eriala ümber kujundama.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA 2023. aasta uuringus selgus, et inseneeria valdkond vajab järgneval kümnendil igal aastal üle 900 uue töötaja ning erialase tasemehariduse lõpetajaid on aastas vaja umbes 750.
Eesti inimarengu aruanne soovitab eesmärgiks seada õppekava täiendamise asemel ülesannete ja õppekava koormuse vähendamist. Ka õpilane Kuum ütles, et raha tuleks esmalt kasutada praeguste õppeainete parandamiseks. Aruande viimases numbris kirjutati: „Eesti hariduse suurim kitsaskoht on õpilaste vähene õpirõõm ja kehv vaimne tervis ning samal ajal ka õpetajate ja koolijuhtide kurnatus.”
Tartu linn lisas õppekavale inseneeria ja robootika õppeained, et leevendada inseneride puudust Eestis. Tartu linna koalitsioonilepingu üks eesmärke on toetada koolides ja huvitegevuses inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonna õppimist.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid