Eesti lapsed tunnevad end kiusatult

Image
Pilt koolipingist

Septembris avalikustatud PISA uuringu järgi tunnevad üle veerandi Eesti õpilastest, et neid kiusatakse vähemalt paar korda kuus. Kiusamise alla läheb tahtlik ja korduv tegevus, mille eesmärk on teisele inimesele haiget teha.

Üks kiusamisega tegelemise programm on Kiusamisvaba Kool ehk KiVa, millega on Eestis liitunud 134 kooli ja õppekohta.

Kambja Ignatsi Jaagu kooli jaoks täitus septembris esimene aasta KiVa programmi liikmena. Kooli 6. klassi klassijuhataja Anna-Maria Leitu sõnul on KiVa aidanud koolikiusu vähendada ning sama statistikat näitas ka kooli kevadine KiVa heaoluküsitlus.

Leitu lisas, et eelmisel õppeaastal koorus koolis lahti kiusamisprobleem, millesse oli kaasatud kogu klass. Pärast konflikti lahendamist läbi korduvate vestluste nii laste kui lapsevanematega, on olukord klassis selleks õppeaastaks vähenenud.

Kambja Ignatsi Jaagu kooli õpilasesinduse liige Rannar Lammertson rääkis, et kiusamine on koolis vähenenud. „Väikest togimist on ikka, aga see ei ole kiusamine,” ütles Lammertson.

KiVa programm muutis ka koolis õpetatavaid tunde. Kooli KiVa meeskonna koordinaator Kaija Kaugesalu rääkis, et tundide ajal mängivad nad läbi õpetlikke mänge, mis toetavad õpilaste omavahelist suhtlust ja koostööd.
Klassijuhatajana võttis Leitu oma tundides kasutusele vaikuseminutid, mille ajal saavad õpilased 2–3 minuti jooksul rahuneda ja end vaimselt laadida.

KiVa kommunikatsiooni- ja kogukonnajuht Klelia Peterson nentis, et KiVa meetodid küll ennetavad kiusamist ja aitavad tekkinud juhtumeid lahendada, kuid ükski programm ei saa tema sõnul lubada, et kiusamist ei teki enam kunagi.

Petersoni sõnul on ka madala kiusamise tasemega KiVa koolides aeg-ajalt järsud tõusutrendid. Tema sõnul ei oska õpetajad ja lapsevanemad alati arvestada sellega, et noori mõjutavad samuti viirusepuhangud, sõjad ja kriisid. „Lapsevanemad on pinges, kodudes on keerulised suhted, vanematel on laste jaoks vähem aega – see kõik mõjutab ka noori,” ütles Peterson.

Õpilasesinduse liige Lammertson sõnas, et tema ja paljude kaasõpilaste jaoks sai selgemaks kiusamise tegelik tähendus. „Ma ise ei mõelnud ka kiusamisele nii palju, aga nüüd, kus sellest on räägitud, siis ma panen tähele küll, kui keegi saab haiget,” ütles Lammertson.

Sildid

Kommentaarid