Tartu ülikooli tulevikumõtte professor ja kaitseminister Herem mainis 17. septembril Tartu ülikoolis peetud loengus „Kuidas valmistuda sõjaks?“ ka 70 miljoni euro suurust mürskude hanget, mille järel Eesti mürske ei saanud. Heremi sõnul tulebki kaitsekulutustega riske võtta ning juhid peavad olema valmis tegema valikuid, mille puhul „kõhus valus hakkab“.
Haridustöötajate liidu esimees Voltri ütles, et Heremi suhtumine riskide võtmisse on muret tekitav. Voltri sõnul polnud veel teada, milline on kaitsekulutuste õnnestumise osakaal kõikidest võetud riskidest ning äkki tegelikkuses on ebaõnnestunuid kulutusi veel olnud, mis samuti hõlmavad suuri rahasummasid. „Kindlasti peaks riskianalüüs parem olema ning äkki pole mõningaid riske praegu vaja võtta,“ sõnas Voltri. Ta mõistab, et Ukraina sõja puhkedes tuli otsuseid vastu võtta kiiresti, kuid analüüs ja järeldused peaksid ikkagi olema põhjalikumad.
Voltri ütles, et 70 miljonit eurot võimaldaks palku tõsta üle kümne protsendi ning aitaks muuta õpetajaametit atraktiivsemaks ja vähendada õpetajate puudust. Tema arvates, oleks see suur samm palgalubaduste täitmise poole.
Haridusminister Kristina Kallas ütles ERRile, et suureks õpetajate palgatõusuks raha ei ole. Haridustöötajate liit korraldab 22. septembril üle-eestilise õpetajate hoiatusstreigi, kus nõutakse üldharidus- ja kutsekoolide õpetajate palga alammäära tõstmist 2027. aastaks prognoositava Eesti keskmise palgani ehk vähemalt 2312 euroni kuus. Lasteaiaõpetajatele nõuab liit vähemalt 2081-eurost kuupalka ehk 90 protsenti üldhariduskoolide õpetajate alammäärast.
Endine kaitseminister Jüri Luik rääkis läbikukkunud hankest 15. septembril rahvusvaheliste suhete ringi avalikul loengul. Tema sõnul oli mõistetav, et miljoni mürsu plaani täitmiseks tuli Ukrainale vajalikku laskemoona eri pakkujatelt hankida. Luik lisas, et erafirmadega sõlmitud lepingutega kaasnesid riskid, kuid juhtum tõi esile küsimusi nende riskide hindamise kohta.
Kuna India valitsuselt ei olnud võimalik mürske otse osta, püüdis Eesti hankida neid Ukrainale India eraettevõtte kaudu. Ettevõttele maksis Eesti ette kokku 70 miljonit eurot, kuigi firma polnud väidetavalt varem mürske müünud. Mürske ettevõte ei saatnud, kuid rahast jäi Eesti ilma.
Nurjunud hanke järel kerkisid küsimused ministeeriumi, kaitseväe ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse riskihindamise ning lepingute kontrollimise kohta. Hanno Pevkur astus kaitseministri ametist tagasi. Heremi sõnul ei saanud suuri kaitseotsuseid teha riske täielikult vältides.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid