Unipiha alustas uut kooliaastat esimese klassita

Image
AI genereeritud pilt tühjast klassiruumist.
Kambja vallas hakkas sel aastal kehtima uus süsteem, mis määrab lastele kooli elukoha järgi, kuid valla väikekool Unipiha jäi siiski esimese klassita.

Varem korraldas iga Kambja valla kool uute õpilaste vastuvõttu ise. Tänavu muutus süsteem ühtseks ehk vald määrab lapsele rahvastikuregistri andmetel elukohajärgse kooli. Vanem saab määratud koha kinnitada või vajadusel esitada avalduse lapse teise kooli panemiseks.

Vald määras selle aasta juunis Unipiha algkooli esimesse klassi neli õpilast, kuid ükski neist sinna õppima ei läinud. Kaks valisid Kambja Ignatsi Jaagu kooli, üks Peedu erakooli ja üks kolis vallast ära.

Kambja abivallavanema Maarja Astoveri sõnul muutis vald senist korda pärast seadusemuudatust. „Koolipiirkonna määramine on omavalitsuste tavapärane praktika,“ selgitas Astover.

Unipiha algkooli koolijuhi ülesannete täitja Marju Rebane lootis uuest korrast kuuldes, et elukohajärgsete koolide määramine võiks väikesele koolile õpilasi juurde tuua. „Minule tundus alguses, et oh kui hea, see on kindlasti meile abiks,“ ütles Rebane.

Tema sõnul ei tähenda lapse Unipihasse suunamine siiski, et pere selle kooli valib. Pangodi järve ääres asuv kool jääb paljudele Tartusse tööle sõitvatele vanematele teise suunda, samas kui Kambja ja Tõrvandi kool jäävad Tartu poole.

Vald otsustas, et sügisel Unipihas esimest klassi ei avata. Rebase sõnul kooliperet otsuse tegemisse ei kaasatud. Hiljem pöördus kooli poole Tartus elav pere, kes soovis lapse Unipihasse esimesse klassi panna. Vallavalitsuse otsus oli aga lõplik.

Augustis võttis kooliga ühendust Kambja vallas elava lapse pere sooviga alustada kooliteed Unipihas. Siis oli valla ametnik valmis pere sooviga edasi tegelema. Lapse koolivalmiduskaarti koos kooli õppejuhiga analüüsides leidis ametnik siiski, et lapse arengut toetaks paremini veel ühe aasta lasteaias käimine, mistõttu laps sel sügisel kooliteed ei alustanud.

Tõrvandi kool on Kambja valla uues süsteemis erand, sest seda ei määrata ühelegi lapsele. Sinna saavad kandideerida õpilased üle Kambja valla. Tänavu jaanuaris täitusid 120 õppekohta paarikümne minutiga, kuid 27 last, keda vanemad soovisid kooli panna, Tõrvandisse koolikohta ei saanud. Nemad suunas vald siiski elukohale kõige lähemasse kooli. Paljud said koolikoha ligi poolteist kilomeetrit eemal asuvas Ülenurme gümnaasiumis.

Tõrvandi kooli õppejuht Jonas Nahkor ütles, et suur huvi kooli vastu pole uus ning avaldas lootust, et see vaibub lähiaastatel. „Ma arvan, et üsna ruttu tekib arusaam, et nii Ülenurme kui Tõrvandi on samaväärselt head Kambja valla koolid ja inimesed kandideerivad rohkem elukoha järgi,“ ütles Nahkor.

Abivallavanem Astoveri sõnul uue korra toimimisele veel lõplikku hinnangut anda ei saa. „Määruse kehtima hakkamisest pole veel palju aega möödas, mistõttu ulatuslikke järeldusi teha on ennatlik,“ sõnas ta.

Kommentaarid