Tartu koolid võitlevad traditsioonilise rebaste ristimise vastu

Sel reedel algavad Tartus Miina Härma ja Tamme gümnaasiumides rebaste ristimised ehk kõnekeeli retsimine, millega vanemad klassid võtavad kümnendikud ametlikult kooliperre vastu.

Sõltuvalt koolist kestavad rebaste ristimised ametlikult üks kuni kaks päeva. Sellele lisanduvad vanemate õpilaste ehk jumalate korraldatud koolivälised tegevused.

Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilase Anni Triin Salvani sõnul on viimase kahe või kolme aasta jooksul mitmetes koolides rebaste ristimise traditsioone kitsendatud, sest muretsetakse õnnetuste pärast. “Meil on kooli juhtkonnale ette pakutud tegevuskava, mille peale juhtkond ütleb, mida nad lubavad ja mida mitte,” ütles Salvan.

Eelretsimise ehk mitteametliku ristimise käigus on õpilaste määrdumise tõenäosus kõige suurem. Miina Härma gümnaasiumi juhtkonna suunise järgi on eelretsimise korraldamine sel aastal rangelt mittesoovitatav.

Miina Härma gümnaasiumi huvijuhi Liis Somelari sõnul on rebaste ristimine lühendatud ühele koolipäevale parema õppetöö tagamiseks. “Õpilaste tähelepanu tunnis hajub, sest sõnumite teel annavad vanemad õpilased ülesandeid tundide ajal, mis omakorda segab õpetaja tööd,” sõnas Somelar.

Õppejuhid soovivad kontrollida rebaste ristimist, muutes seda turvalisemaks. Ristimise käigus korraldatakse noortele peamiselt füüsilisi ja mõistust proovile panevaid tegevusi. Nendeks tegevusteks on Tartu Tamme gümnaasiumi huvijuhi Sigrid Butlersi sõnul mööda joont käimine, nuputamismängud ja füüsiline üldkehaline võimlemine.

Samas ootavad osa kümnendikke siiski varasematest aastatest teadaolevaid katsumusi. “Meie läheme ristimisele väga avatud meelega ja oleme valmis kõigeks,” ütlesid Jaan Poska gümnaasiumi 10. klassi õpilased Lennart Keller ja Tobias Saadla. Poisid rääkisid, kuidas loodavad, et ristimise käigus tuleb ette ka traditsioonilisemaid ülesandeid, näiteks munadega loopimist ja toiduga mäkerdamist.

Ka vilistlased meenutavad oma ristimise kogemusi heade sõnadega. Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlane Karl Joosep Mark meenutab, et kõik tegevused polnud kaheksa aastat tagasi meeldivad: “Näiteks tuli süüa kalakonserve või tomatimahlaga segatud toitu.” Ta loodab, et reeglid ei ole ajaga liiga karmiks muutunud. “Muidugi koolimaja haises suhteliselt kõvasti ja see oli päris ebamugav kõigi jaoks, aga see on üks osa sellest kogemusest,” lisas Mark.

Kokkulepete järgi on kõikides koolides igal õpilasel võimalik keelduda ristimisega seotud tegevustest. Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktori Merike Kaste sõnul on nendele õpilastele koolimajas spetsiaalsed alad. “Kui rebane ütleb ei, siis see tähendab ei, nii nagu nõusolekuseaduses,” sõnas Kaste.

Kommentaarid