Elvasse plaanitakse ujula rajamist juba mitmendat valitsusaega, teenuse senine puudumine tekitab vallale aasta peale ligi 20 000 eurose väljamineku.
Kohalike sõnul lubatakse Elvasse ujula rajamist juba mitmendat valitsusaega. Eelmise aasta juunis ilmunud Eesti Rahvusringhäälingu uudistes sõnas Elva endine vallavanem Priit Järv, et ujula rajamise detailplaneering võiks saada kehtestatud möödunud aasta sügisel. Selle asemel on aga detailplaneering valmis aasta hiljem.
Elva vallavanem Aare Anderson põhjendas ujula rajamise venimist rahaliste raskustega. “Rahastuse osas on meil paar konkreetset huvilist olemas, keda avaldada veel ei saa, aga üks neist on päris tõsine,” rääkis Anderson.
Tartu mnt 3 kinnistule planeeritava ujula eelnõu jõuab Elva vallavolikogu arutlusele 19. oktoobri istungil. “Vallavolikogust tuleb eeldatavasti veel arvamusi, mis vajavad avalikku arutelu ja planeeringu täiendust,” selgitas Elva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Jaanika Saar.
Pärast muudatuste tegemist läheb eelnõu kehtestamisele. Sellega muutub ujula rajamine ametlikuks, sest väljastada saab ehituslubasid ning projekteerimistingimusi. Elva vallavalitsuse planeeringuspetsialisti Maarika Upruse hinnangul ei juhtu see enne järgmise aasta kevadet.
Elva abivallavanem Meelis Kask on kindel, et 19. oktoobri arutelul olev eelnõu võetakse vastu. Samal arvamusel on ka Elva vallavolikogu esimees Fred Koppel, kes tõdes, et lindi lõikamiseni on veel pikk maa. “Ma arvan, et rohelise tule annavad nad üht- või teistpidi, sest avalikkuse huvi ujula vastu on suur,” rääkis Koppel.
Elva gümnaasiumi direktori Diana Leenurme kohaselt kulub aastas ujumistundidesse viiva transpordi peale üle 20 000 euro. Leenurme arvates võiks ujumistundides kasutada nii Arvi kui ka Verevi järve, kuid tõdes, et nende kasutusaeg on kliima tõttu piiratud.
Koppel sõnas, et volikogu prioriteedid on ujula ehitamine ja teede korrashoid. “Volikogu on kindlasti seda meelt, et ühte- või teistpidi see ujula kolme aasta pärast kerkimas on,” ütles Fred Koppel. Volikogu esimehe sõnul on erimeelsused rahastuse osas, sest kui investoritelt rahastust ei saada, tuleb ujula ehitada valla enda rahastusega.
Ujulast tunnevad enim puudust koolilapsed, kes ujumistundide jaoks sõidavad Aura veekeskusesse. Elva gümnaasiumi direktor Diana Leenurme, et teekond Tartusse võib võtta kuni 40 minutit. “See on üpris ajamahukas ja igati mõistlik oleks teha paar ujumisrada ka Elvasse,” ütles Leenurme.
Seda, kas või kuidas Elvasse ujula rajamine võiks mõjutada Tartu veekeskuse tulu, ei osanud Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto kommenteerida. “Meil on aastas üle 60 000 külastaja, kellest, vaid väike osa on Elva koolilapsed. Rohkem mõjutab meie tegevust Eesti üldine majanduslik olukord,” selgitas Matto.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid