Ulatusliku kriisi korral ei ole Tartu kriisiinfokeskustes politsei või turvatöötaja pidev kohalolek ette nähtud. Politsei- ja Piirivalveamet peab kriisis oma piiratud inimressursse prioriseerima. Otsus politsei appi saatmise kohta teeb politseitöötaja vastavalt olukorrale ja ohu hinnangule.
Kostabi ei vastanud, kas kriisiinfokeskuste turvalisuse tagamiseks on kriisi ajal ette määratud konkreetne turvatöötaja või muu vastutav inimene.
Kriisiinfokeskus ei ole koht, kus inimene saab kriisi ajal pikemalt viibida. „Kriisiinfokeskus pakub ainult piiratud teenuseid ega ole evakuatsiooni- või meditsiinikeskus,“ ütles Tartu linna kriisikoordinaator Kristjan Kostabi.
Tartus on viis kriisiinfokeskust, mis avatakse vastavalt vajadusele. Keskustes saab muu hulgas infot, joogivett, sooja ning laadida elektroonikaseadmeid.
Kostabi sõnul võivad kriisiinfokeskustes tekkida muu hulgas alkoholi tarvitamise, varguste ja inimeste rotatsiooniga seotud probleemid. Keskustel ei ole eraldi püsivat personali, vaid nende toimimisse kaasatakse vastavas hoones töötajaid ning vabatahtlikke.
Politsei- ja Piirivalveameti kriisideks valmisoleku büroo juhi Virko Luide sõnul aga ei ole politsei pidev kohalolek keskustes ette nähtud. Lisaks tõdes ta, et ressursside puudumise tõttu tuleb PPA-l oma jõude prioritiseerida. Kui keskuses tekib korrakaitseprobleem, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Seejärel otsustatakse vastavalt juhtunule, kas politseil on võimalik kedagi kohale saata.
PPA omalt poolt turvalisust tagada ei saa ja keskustes pole vastavat turvatöötajat, kes võimalike probleemide lahendamise eest vastutaks. Ohutuse tagamine võib sellises olukorras jääda vabatahtlike ja kriisikeskuses viibivate abivajajate ülesandeks. Kostabi sõnul on kriisis oluline, et inimene ei eeldaks kohe välist abi. Tema sõnul tuleb valmis olla enda ja oma lähedastega võimalikult kaua iseseisvalt toime tulema.
Tartu Ülikooli riskisotsioloogia professor Kati Orru kirjutas koos kaasautoritega 2025. aastal Riigikogu Toimetistes, et kriisis võivad inimesed muutuda haavatavamaks, kui ohuteated ja käitumisjuhised ei jõua nendeni või jäävad arusaamatuks. Kriisiinfo puudumine või väärinfo võib takistada ka õiget käitumist. Seetõttu on kriisiinfokeskuse selged juhised olulised ka siis, kui politsei või turvatöötaja kohalolek pole tagatud.
Kaitseminister Martin Heremi sõnul ei pea sõjalise väljaõppeta inimesed rindele minema, vaid aitama hoida toimivana tagalat ja oma kodukohta. „Riik peab edasi toimima, väärtused peavad jääma,“ rõhutas Herem, viidates sellele, et tavainimese roll kriisiolukorras ei piirdu üksnes abi saamisega. Samuti tähendab see valmisolekut panustada vajaduse korral kriisiinfokeskuste töösse.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid