Tartu kultuuriasutused elavad baaritulu, mitte kultuuriga seotud tulu peal

Tartu kultuurikohtade püsimine sõltub suuresti baaritulust – nii kultuuriklubis Salong kui ka Genialistide klubis moodustab baaritulu üle 70 protsendi kogu jooksvast tulust, samal ajal kui linn kavandab alkoholitarbimisest tulenevate kahjude vähendamist.

Tartu kirjanduse maja juhatuse liikme Berk Vaheri sõnul moodustab nende juures tegutseva kultuuriklubi Salongi jooksvast tulust 80–90 protsenti baaritulu. Salongis korraldatakse peamiselt kultuuriüritusi, kuid Vaheri sõnul ei oleks klubi ilma baarita praegusel kujul võimalik üleval pidada.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond tegeleb ka õhtumelu- ja ööelustrateegia 2035 koostamisega. Strateegia üks eesmärke on vähendada alkoholitarbimisega kaasnevaid probleeme. Svetljakov loodab, et Eesti liigub teiste arenenud riikide eeskujul väiksema alkoholitarbimise suunas.

Svetljakovi sõnul võiks alkoholitarbimist vähendada see, kui kultuuriüritustel pakutakse alkoholile rohkem alternatiive. Millised konkreetsed meetmed selleks kasutusele võetakse, ei ole kultuuriosakond tema sõnul veel otsustanud.

Mullu algatatud Tartu ööelustrateegia kavatseb Tartu linnavolikogu detsembri lõpus kinnitada. Pärast seda koostab linn tegevuskava, milles pannakse paika võimalikud meetmed ja toetused. Baaritulu on Berk Vaheri sõnul Salongi jaoks kindlam sissetulekuallikas kui ruumide rentimine. Ühe õhtu ruumirent võib sisse tuua umbes 300 eurot, kuid see ei ole regulaarne tuluallikas. Näiteks Salongi mälumänguõhtu puhul ruumirenti ei küsita ning ürituse tulu tuleb baaris. Selle teenistus on samas suurusjärgus võimaliku ruumirendiga.

Genialistide Klubi puhul toob baaripidaja Möku lahkumine esile sama sõltuvuse. Klubi tegevjuhi Jaan Krooni sõnul peab Genialistide klubi hakkama ise baari pidama, kui detsembriks uut baaripidajat leida ei õnnestu. Kroon ütles, et ilma baarituluta ei oleks samal moel võimalik kultuuritegevust jätkata.

Salongi sõltuvust baaritulust suurendab ka vähenenud tegevustoetus. Tartu Kirjanduse Maja sai seni kolmeaastase tegevustoetuse jaoks 65 000 eurot aastas. Käimasoleval aastal on see väiksem. “Ligi kolmandik tahetakse toetusest maha tõmmata. Me loomulikult protestime selle vastu,“ ütles Vaher.

Vaheri sõnul kattis toetus varem umbes 60 protsenti Salongi tegevusest ning nüüd tuleb väiksemast toetusest tekkinud vahe esmajärgus baarituluga tasa teha. Alternatiivina kaalub juhatus tema sõnul rohkemate püsirentnike leidmist või olemasolevate rentnike üüritasude tõstmist.

Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakovi sõnul on toetuse määramisel kõige olulisem klubide pakutav kultuuriprogramm. Samas ei ole kultuuriosakond uurinud, kui suures ulatuses sõltub nende kultuuriasutuste programmi ülalpidamine baaritulust.