Tartu noored pole kursis noortepealinna tiitliga kaasnevatest võimalustest, samal ajal hindavad korraldajad senist aastat osalemise ja kaasatuse põhjal edukaks.
Tartu pälvis tänavu veebruaris esimese Eesti noortepealinna tiitli, mille mõte on tunnustada omavalitsuse senist tööd noorte heaks ja toetada seda ka edaspidi. Kohalike noorte seas läbiviidud küsitlusest selgus, et 15 kuni 26aastasest inimesest kuus olid tiitlist kuulnud. Samuti ei teadnud noored, mis üritused tiitliaastaks loodi. Üks inimene teadis, et noortefestival “Kus?” oli osa noortepealinna programmist.
Tartu Ülikooli tudeng Marta Tammiksaar tõdes, et kuigi kuulis tiitli kohta isalt, ei tea ta, mida see endas hõlmab. Tammiksaar ütles, et tema tutvusringkonnas pole enamus noortepealinnast kuulnudki. “Reklaamist jääb vajaka. Ma pole linnaruumis plakateid näinud ja sotsiaalmeedias ei tule samuti sisu ette,” rääkis ta. Tammiksaar lisas, et kuigi teadis augustis toimunud noortefestivalist “Kus?”, ei teadnud ta, et see oli osa noortepealinna programmist.
Tartu linnavalitsuse noortevaldkonna juht Mari-Ann Saluste nõustus, et noortepealinna tiitel on jäänud tagaplaanile. Ta selgitas, et tiitliaasta eesmärk on anda noortele võimalus ise sündmusi algatada ja aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Näiteks korraldas Tartu linna noortevolikogu esseekonkursi “Minu unistuste Tartu”.
Saluste leidis, et kuigi noored ei pruugi tiitlist teada, ei mõjuta see sündmustel osalemist. Näiteks osales augustis toimunud noortepäevadel üle 1400 noore, mis on tavapärasest ligi seitse korda rohkem.
Haridus- ja noorteameti (HARNO) koordinaator Gerda Saarinen ütles, et noorte tagasisidet puudulikust kommunikatsioonist tuleb tõsiselt võtta. “Kommunikatsiooni eesmärk on teadlikkuse tõstmine, kuid noortepealinna puhul pole see eraldi eesmärk,” nentis ta.
Saarineni hinnangul on oluline, et noored teaks noortepealinna tiitlist, kuid see pole tiitli ainus eesmärk. Ta nõustus Salustega, et tiitliaastal on laiem eesmärk kui noorte teadlikkuse tõstmine. “Eesmärgiga pole seotud ühtegi konkreetset teadlikkuse protsenti, mille peaks aasta lõpuks ületama,” nentis ta. Tema sõnul tahab pigem HARNO koos Tartu linnavalitsusega, et noored oleks aktiivsemad kaasarääkijad ja linnaelu kujundajad.
Tartu linnavalitsuse noortevaldkonna juht Mari-Ann Saluste rääkis, et noortepealinna üritusi ja võimalusi on reklaamitud nii sotsiaalmeedias, linnapildis kui ka koolides. “Iseasi, palju sellest teabest koolis noorte kõrvu jääb,” tõdes ta. Küsitluses märkisid noored, et sooviksid just sotsiaalmeedias rohkem teavet näha.
Nii Saarinen kui ka Saluste nõustusid, et pilootaasta on olnud seni edukas, kuid on arenguruumi. Näiteks alustasid Tartu linnavalitsuse noortevaldkonna liikmed noortepealinnale ühtse kujunduse loomisega, et tulevatel aastatel oleks tiitliga seonduvad üritused paremini äratuntavad.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid