Tartu linna ametnikud tunnistavad, et jätsid Uueturu pargi mänguväljaku ümberehitamisel liikumispuudega lapsed tähelepanuta, kuigi samal ajal kerkiva Siuru kultuurikeskuse pargi puhul on nende lastega arvestatud.
Siuru kultuurikeskuse ehituse tõttu viiakse senise Kaubamaja mänguväljaku atraktsioonid Uueturu parki, mis asub Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahel. Pargi ümberehitus maksab 333 778 eurot ja peaks valmima tänavu aasta oktoobris, kuid selle käigus pole arvestatud liikumispuudega lastega.
Linnaruumi hooldusteenistuse juhataja Eda Ott kinnitas, et Uueturu mänguväljaku ehitusel kasutatakse varem Kaubahoovi platsil paiknenud mänguvahendeid. Ott nentis, et uusi elemente mänguväljakule ei lisandu, muutub vaid nende asetus võrreldes eelnevaga ja mõned vahendid korrastatakse.
Ott rääkis, et Uueturu park on puhkealana ligipääsetav ja mugavalt läbitav erineva liikumisvõimega külastajatele. Projekti tellinud Tartu linna ruumiloome osakond ei hinnanud aga ümberpaigutamise eel mänguvahendite sobivust liikumisraskustega lastele. “Ütleme niimoodi, et polnud sellist teemat üleval,” tõdes ta.
Ott lisas, et kasutusvõimaluste ümberhindamine polnud osa ruumiloome osakonna esitatud lähteülesandest. Seda kinnitas ka Lars Laj Eesti OÜ tegevjuht Maikol Kriiva, kes nentis, et tema teada pole mänguväljakul ühtegi ratastoolisõbralikku vahendit.
Samal ajal kavandatakse Siuru kultuurikeskuse kõrvale ehk vanale Kaubamaja mänguväljakule uut pargiala, mis maksab Tartu südalinna kultuurikeskuse juhi Aavo Koka sõnul ligi pool miljonit eurot. Park sisaldab vähemalt kaheksat atraktsiooni, mis sobib ka liikumisraskustega lastele. Uue pargi kavandamisel tegi Kokk koostööd liikumispuudega inimestega ja mitmete organisatsioonidega, muuhulgas MTÜ-ga Ligipääsetavuse foorum.
Eesti puuetega inimeste koja ligipääsetavuse huvikaitse nõunik Mari Tuulik sedastas, et kahjuks on peaaegu igal projektil ligipääsetavusega mõningaid muresid. “Enne, kui mingit probleemi lahendama hakata, peaks otsa vaatama kõikide inimeste vajadustele ja alles siis hakkama lahendusi mõtlema,” sõnas Tuulik. Ta rääkis, et vaja on senisest tihedamat koostööd kohalike puuetega inimeste organisatsioonide, omavalitsuse, ehitajate ja projekteerijate vahel.
Tuulik soovitab õppida näiteks Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse eestvedamisel rajatud tegevus- ja mängupargist, mis rajati erinevaid liikumispuudeid ja vanuserühmi arvesse võttes. “Loodan, et teadmus jõuab ka Tartusse. Sellest ei piisa, et tehakse järjekordne projekt valmis, kuid ei küsita, mida liikumisraskustega inimesed päriselt vajavad,” sõnas ta.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid