Kaitseministri Martin Heremi sõnul peab ühiskond toimima ka sõja ajal. See tähendab, et võimaluse korral tuleb jätkata ka õppetööga. Eesti koolidele ei ole aga koostatud eraldi üleriigilist juhendit, kuidas sõjaolukorras õpet korraldada.
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Elo Eesmäe sõnas, et iga kool peab oma hädaolukorra lahendamise plaanid läbi mõtlema, kuidas kriisi ajal õppetööd korraldada. Direktor vastutab plaani eest. Kooli pidaja peab tagama vajalikud võimalused.
Eesmäe sõnas, et riik määrab koolidele üldised nõuded ja annab vajadusel täiendavaid juhiseid. Konkreetne tegevus sõltub siiski olukorrast ja koolist.
Kui koolimajas ei saa õppetööd jätkata, tuleb leida teine koht. Eesmäe ütles, et selleks võib kasutada teisi sobivaid ruume. Õppetöö võib toimuda ka interneti kaudu või iseseisva tööna. “Kõigepealt tuleb tagada inimeste turvalisus. Seejärel saab jätkata õppetööga.”
Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi ütles, et kriisis ei pruugi plaanist alati piisata, vaid tuleb tegutseda kiiresti ja vaja on talupoja mõistust. Tema kool koges seda üleujutuse ajal. Vesi jõudis kooli alumistele korrustele ning elektri kasutamine muutus ohtlikuks.
„Vihma on ennegi Pärnus sadanud, meri käib meil toast tuppa ja vahel karjamaa väravast välja tagasi,“ sõnas Rabbi. Ta rääkis, et olukord arenes kiiresti ning koolil tuli otsustada, kuidas edasi tegutseda.
Rabbi sõnas, et kriiside lahendamiseks ei ole ühte kindlat retsepti. Koolijuhid saavad kriisideks väljaõpet, kuid iga olukord võib olla erinev.
„Sul on väga vähe aega otsuste võtmiseks,“ sõnul Rabbi. Ta lisas, et koolipere peab kriisi ajal tegutsema ühtse meeskonnana. „Koolipere on nagu laevapere,“ ütles Rabbi.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste ütles, et nende koolil on kriisiolukordadeks plaan olemas. Plaanis on kirjas, millal minnakse üle e-õppele ja millal tuleb varjuda.
Kaste ütles, et koolil on olemas kogemus ka koroonapandeemiast, kui õppetööd tuli korraldada distantsilt. Õpetajatel on juba olemas õppematerjalid ja seetõttu ei oleks e-õppele üleminek nende jaoks uus olukord. Kaste ütles, et kool on kriisideks hästi valmistunud. Kui olukord on turvaline, võiks tema sõnul jätkata ka kontaktõppega.
Eesmäe ütles, et riik määrab koolidele üldised nõuded ja annab vajadusel täiendavaid juhiseid. Konkreetne tegevus sõltub siiski olukorrast ja koolist. Seetõttu peab iga kool oma tegevused hädaolukorra lahendamise plaanis läbi mõtlema.
Sõja korral oleks koolide esimene ülesanne tagada inimeste turvalisus. Seejärel tuleb leida võimalus õppetöö jätkamiseks.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid