Tartu kodutud tekitavad külmenevate ilmadega paksu pahandust

31. oktoober
Külmakraadide saabumisega heitlevad kodutud varjualuse leidmisega, tekitades mahajäetud majades ja tänavatel peavalu nii politseile kui ka päästele.

Külma ilma tulekuga sagenevad asotsiaalsetega seotud väljakutsed, kinnitavad nii pääste kui ka politsei esindajad Marje Paddar ja Karl-Johannes Kõiv. Alla 12 kraadise õhutemperatuuri korral muutuvad politseil taolised kutsed kõrgemaks prioriteediks, põhjuseks on inimese võimalik alajahtumine.

Tartu politseijaoskonna patrulltalituse juht Argo Arukase ütles, et asotsiaalide kutsete kõrgperiood on detsembrist veebruari lõpuni. Arukase sõnul laekus politseile sääraseid väljakutseid eelmisel hooajal umbes 500.

Anonüümseks soovida jäänud Mihkel (nimi muudetud) on majahaldur, kelle hallatavasse Tartu korterisse on üks ja sama kodutu mitmel korral sisse murdnud. Mihkel ei soovinud loos olla nimeliselt, sest asotsiaal on tema pinnal olnud varasemalt agressiivne, mistõttu kardab enda turvalisuse pärast. “Politsei on teda mingi kümme korda ära viinud,” sõnas Mihkel.

Majahalduri sõnul on kodutu ebameeldiva käitumise tõttu korterist välja kolinud teised üürnikud. “Nüüd lülitasime elektri välja, eks vaatame, kas saame temast lahti või ei,” lisas Mihkel.

Argo Arukase rääkis, et suures plaanis on asotsiaalide sissemurdmised vähenenud. “Vale oleks väita, et seda üldse ei esine, aga taolised praktikad harvenevad ajas, sest omanikud piiravad hoonetesse ligipääsu,” ütles Arukase.

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialisti Karl-Johannes Kõivu sõnul ei ole ka erakordne, et kainestusmajast peavarju saamise nimel liigtarvitatavad asotsiaalid alkoholi.

Tartu vangla üksuse juht Janeli Rammo selgitas, et kainestusmaja eesmärk pole ajutise öömaja või peavarju pakkumine, vaid tagada joobeseisundis inimese ohutu kainenemine.

Tartu kodutute varjupaiga sotsiaaltöötaja Svetlana Mahoni tõdes, et oktoobri ja novembri paiku on varjupaiga külastatavuse tõus tavapärane. Kevade tulekul aga lähevad abivajajad oma teedpidi ning suvel enamjaolt varjupaiga teenust ei vajata. Mahoni ütles, et oktoobrikuu seisuga on Tartu varjupaigast läbi käinud 42 inimest.

Tartu Postimees on viimase kahe aasta jooksul kajastatud Ülejõel asuva mahajäetud veterinaarkliiniku põlenguid. Kõige hiljutisem leidis aset selle aasta 23. septembril. Eelnevalt on hoones toimunud põlengud nii 2024 kui ka 2025. aastal.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Marje Paddari sõnul võib juhtumeid seostada asotsiaalide tegevusega. “Selle asukohaga on meil alati probleem, sest sinna tungivad võõrad sisse,” lisas Paddari. Sooja saamiseks tehakse mahajäetud hoonetes lõkkeid, kuid vanemate puithoonete puhul põlenguoht kergem.

Vanglateenistuse andmetel 23. oktoobri seisuga on Tartu vanglas sellel kuul registreeritud 1579 kainenemist ning kainestusmaja teenust on kasutanud 823 inimest.

Kommentaarid