Annelinna uued rohealad tekitavad veel küsimusi

15. november

Avalikud asutused kardavad, et jäävad kliimaprojekti ,,Rohelisem Annelinn” lõppemisel suure ja kalli hoolduskoormusega üksi.    

Euroopa Liidu rahastatud kliimaprojekt „Rohelisem Annelinn” kestab 2028. aastani. Selle eesmärk on muuta Annelinn rohelisemaks ja elanikele meeldivamaks. Kohalikud on soovinud piirkonda rohkem istumisalasid, mänguväljakuid, iluaedu ja kogunemiskohti. Nende soovide põhjal on projekti käigus tehtud juba mitmeid muudatusi. Näiteks toodi elanike soovil sel suvel Annelinna kolm lammast. Järgnevatel aastatel jätkub uute puhkealade ja haljastuste rajamine. 

Balti uuringute instituudi juhatuse liikme Merit Tatari sõnul saavad Annelinna elanikud ja kohalikud asutused projekti käigus ise muudatuste kavandamisel kaasa rääkida. Selleks korraldatakse töötubasid, kogukonnapäevasid ja muid tegevusi, kus arutatakse koos linnavalitsuse ja ekspertidega, milline Annelinn võiks tulevikus välja näha. Muudatusi kavandatakse nii linnale kuuluvatel aladel kui ka näiteks raamatukogu ja muusikakooli ümbruses. „Rohelisem Annelinn” projektijuhi Maris Peveri sõnul on aga tekkinud küsimus, kes hakkab tulevikus uusi alasid hooldama.  

Annelinna harukogu töötaja Anni Piits-Jamnik ütles, et raamatukogu peab juba praegu hoolitsema raamatukogu ümbritseva ala eest, töötajad niidavad muru ja teevad muid hooldustöid. Uute istumisalade ja haljastuste rajamisel tuleb hakata ka nende eest hoolitsema. Piits-Jamniku sõnul ei ole praegu selge, kes selle töö enda peale võtab.  

Sama mure on Tartu II muusikakooli direktoril Aile Parmsool. Tema sõnul vajavad uued põõsad pügamist, istumiskohad puhastamist ning mänguväljakud regulaarset kontrolli ja hooldust. Kõik see nõuab aga aega ja raha. Parmsoo hinnangul on ebarealistlik oodata, et muusikakool uute hooldustöödega ise hakkama saab. Samas pole ta ka kindel, kas linnavalitsus saaks asutustele selles osas abi pakkuda. 

„Annelinn vajab ilusamat linnaruumi ning kõik ideed ja planeeringud on toredad, aga unustatakse, et kõik tulemused sünnivad tegelikult kellegi teise töö tulemusel,” ütles Parmsoo. Tema hinnangul tuleks projekti kavandamisel rohkem arvestada seda, kellele läheb vastutus pärast projekti lõppemist. 

Linnaruumi hooldusteenistuse juhataja Eda Otti sõnul hoolitseb linnavalitsus praegu eelkõige linnale kuuluvate alade eest. Teiste kinnistute korrashoiu peavad tagama nende omanikud. Otti hinnangul kehtib sama põhimõte ka pärast projekti lõppu. 

Lisaks hooldustöödele tekitab küsimusi ka vastutus. Näiteks soovitakse muusikakooli ja raamatukogu vahelisele alale rajada mänguväljak. Raamatukogu töötaja Piits-Jamniku sõnul ei ole praegu aga selge, kes vastutab seal juhtuvate õnnetuste ja muude probleemide eest.  

,,Rohelisem Annelinn” projektijuhi Peveri sõnul ei ole kõigile küsimustele veel vastuseid leitud. Tema hinnangul ei peaks kogu vastutus jääma linnale või kohalikele asutustele. Peveri sõnul proovitakse leida lahendusi kus osa hooldustöid võtaksid enda peale näiteks mittetulundusühingud ja aktiivsed kogukonnaliikmed. „Sellist praktikat ei ole enne Tartus kasutatud ning see mõte peab veel kujunema, kuid kuna projekti lõpuni on veel kaks ja pool aastat aega, ei teagi me kõikki vastuseid veel,” lausus Pever. 

Rubriik

Kommentaarid