Kaitsetahe tahab praktikat

15. november

Ekspertide hinnangul on eestlastel tugev soov oma riiki kaitsta, kriisiolukorras tegutsemiseks ei piisa aga üksnes tahtest, vaid on vaja ka teadmisi ja oskusi. 

Neljapäeval, 17. septembril, alanud Tartu Ülikooli loengusarjas „Lai riigikaitse ja Eesti tulevik” rääkis tulevikumõtte professor ja kaitseminister Martin Herem Eesti riigikaitse tugevustest. Tema sõnul suudab Eesti kiiresti sõjalisi üksusi kokku kutsuda ning on selle võimekuse poolest maailmas viie parima seas. Heremi hinnangul tõestab Eesti tugevat kaitsevõimekust eestlaste toetav suhtumine lisaõppekogunemistesse, mis võimaldavad kontrollida, kui kiiresti suudab riik kokku kutsuda oma reservväelased. Ta selgitas, et selline süsteem ei toimiks paljudes teistes riikides, kuna ootamatu töölt eemalolek tekitaks pahameelt. „Meie kaitsetahe ja riiklik kuuluvustunne on ülikõrgel tasemel,“ lausus Herem.

Tartu Ülikooli sotsioloogia nooremteaduri ja Tartu rahvaülikooli juhi Kristjan Silmi sõnul võib eestlaste kaitsetahe ohu suurenedes veelgi kasvada. Tema hinnangul on üks peamisi põhjuseid, mis inimesi tegutsema motiveerib, soov kaitsta oma kodu ja lähenemisi. Näiteks tõi ta 2022. aasta, mil Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas pani inimesi rohkem mõtlema selle üle, kuidas nemad kriisiolukorras käituksid. 

Naiskodukaitse arendusspetsialisti Reelika Rohuste sõnul on organisatsiooni liikmete arv pärast Ukraina sõja algusest kasvanud. Tema hinnangul on soov omandada praktilisi oskusi üks peamisi põhjuseid, miks inimesed liituvad kaitseliidu ja naiskodukaitsega. 

„Peamiselt kõlab liitujate suust, et ma ei taha olla abivajaja, vaid abiandja, ma tahan ise hakkama saada, aidata ligimesi, naabreid ning isegi kogukonda, kuna mõistetakse, et Eesti on väike ja et nii-öelda iga okas loeb”  ütles Rohuste. Tema sõnul tõestab selline suhtumine eestlaste tugvat kaitsetahet.

Tartu Ülikooli sotsioloogia nooremteaduri ja Tartu rahvaülikooli juhi Kristjan Silmi sõnul on eestlaste kaitsetahe võrreldes teiste Euroopa riikidega tõesti kõrge. Kaitseministeeriumi 2026. aasta avaliku arvamuse uuringu järgi oleks sõjalise kallaletungi korral 62 protsenti vastanutest valmis osalema kaitsetegevuses oma oskuste piires. Sõjalisse kaitsetegevusse oli nõus panustama neliteist protsenti. Silmi sõnul näitavad uuringu tulemused aga, et soov riiki kaitsta ei tähenda tingimata valmisolekut ka relvaga võidelda. Tema hinnangul peab tahtele järgnema valmisolek, mille saavutamiseks on vaja oskusi. Inimesel peab olema teadmine, mis on tema roll kriisi ajal ja kuidas ta saab tegutseda. 

Silmi sõnul on vabatahtlik tegevus kaitsetahte jaoks hädavajalik. Tema hinnangul on see üks selgemaid viise, kuidas inimesed saavad oma kaitsetahet praktikas näidata. Liitudes vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonidega, saavad liikmed väljaõppe ning valivad endale kriisirolli. Nii saavad kodanikud omandada oskusi, mida on vaja näiteks evakuatsiooni korraldamiseks, meditsiiniabiks, toitlustamiseks või sõjaliseks tegevuseks. 

Rubriik

Kommentaarid