Euroopas löövad häirekellad võimalike sabotaažirünnakute pärast

15. november

Üle Euroopa tuntakse muret uute Venemaaga seotud sabotaažiaktide pärast, mille tõttu on Eesti kaitsetööstus end aktiivselt ette valmistamas. 

Eile, 29. oktoobril, kirjutas Al Jazeera, et Euroopa ametnikud kardavad Venemaa sabotaažiaktide sagenemist Euroopas. Julgeolekuekspertide hinnangul püüab Venemaa Euroopas pidada varjatud sõda, mille eesmärk on tekitada riikides ebakindlust ning nõrgestada nende toetust Ukrainale. Ukraina sõltumatu korruptsioonivastase komisjoni kaasasutaja ja juht Olena Tregub hoiatas, et Venemaa võib võtta sihikule Ukrainat toetavad Euroopa kaitsetööstusettevõtted. Oktoobris ütlesid viie Euroopa Liidu riigi luureagentuuri esindajad ajalehele Financial Times, et Venemaa võib üritada tappa Euroopa kaitsetööstuse juhte. 

Kaitseministri Martin Heremi hinnangul on Venemaa sõjaline sissetung Eestisse vähetõenäoline. Samas ei välista ta muid rünnakuid. „See, et meil midagi õhku lastakse siin, põlema pannakse või ühel hetkel kedagi tapetakse, on võimalik,” ütles Herem. 

Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu sõnul on rünnakuoht alati olnud lahutamatu osa kaitsetööstuse tegevusest. Augustis aset leidnud Lasnamäe kaitsetehnoloogia ettevõtte Milrem Robotics süütamine ja ka mujal Euroopas aset leidnud sündmused on pannud ettevõtteid riske aga senisest rohkem hindama. 

Politoloogi Karmo Tüüri sõnul on Venemaa eesmärk häirida Euroopat nii, et riigid keskenduksid Ukraina aitamise asemel hoopis oma julgeolekule. Tema hinnangul võivad sabotaažijuhtumid seetõttu sageneda nii Eestis kui ka mujal Euroopas. „Kohaliku kaabaka palkamine selleks, et ta midagi süütaks või drooni teele saadaks, on Venemaale odav ja ka kergesti eitatav, kuna seda on raske tõestada ja seetõttu on ka karistamise võimalus väike,“ selgitas Tüür.

Heremi sõnul on sabotaažijuhtumite puhul oluline see, kuidas riik reageerib. Tema hinnangul peab riik vajadusel kasutama meetmeid nagu sanktsioonide kehtestamine või piiride sulgemine, et näidata ründajale, millised on tagajärjed.

Politoloog Karmo Tüür pidas samuti oluliseks riigi reageerimist. Tema sõnul ei tohiks riik ohtu eitada ega anda inimestele segaseid sõnumeid. Tüüri hinnangul aitab selge teave vältida hirmu ja paanikat. Inimestele tuleb selgitada, millises olukorras on riik, kuidas võimalike ohtudega tegeletakse ja kuidas rünnaku korral käituma peaks. 

Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu tegevdirektori Kalev Koidumäe sõnul on turvalisus ettevõtete ja riigi ühine töö. Ettevõtted hoolitsevad oma töötajate ja hoonete ohutuse eest, riik jagab neile aga infot võimalike ohtude kohta. Koidumäe hinnangul on Eesti valmisolek sabotaažiks viimasel ajal kasvanud. Tema sõnul on turvalisus aga pidev protsess ning selle nimel jätkatakse tööd ka edaspidi. 

Kommentaarid