Kiusamist kogenud inimeste psühholoogilise ravi mõju ei pruugi olla nii kindlalt tõestatud, kui varasemad uuringud näitasid, selgus rahvusvahelisest teadustööde analüüsist.
Varasemad uuringud on näidanud, et teraapiad võivad aidata leevendada kiusamisega seotud vaimse tervise probleeme. Uue analüüsi järgi muutusid tõendid nende mõju kohta aga nõrgemaks, kui teadlased arvestasid võimalusega, et positiivseid uuringutulemusi avaldatakse sagedamini kui neid, milles mõju ei leitud.
Augustis teadusajakirjas Clinical Psychology & Psychotherapy avaldatud uuringus võrdlesid teadlased 23 varasemat tööd. Neist 15 käsitlesid kognitiiv-käitumisteraapiat ja kaheksa kujutlustel põhinevaid sekkumisi. Teadlased koondasid tulemused, et saada terviklikum ülevaade sellest, kui hästi need raviviisid kiusamisega seotud psühholoogilisi probleeme leevendavad.
Esialgu näitasid tulemused vaimse tervise sümptomite vähenemist. Kui teadlased arvestasid võimaliku avaldamiskallutatusega, ei saanud nad enam piisava kindlusega järeldada, et teraapiad vähendavad kiusamisega seotud psühholoogilisi probleeme. Positiivse tulemusega uuringud võivad jõuda teadusajakirjadesse sagedamini kui need, milles mõju ei leitud. Seetõttu võib avaldatud tööde põhjal jääda teraapia tõhususest tegelikust soodsam mulje.
See ei tähenda, et teraapiad ei aitaks. Uuringus ilmnes võimalik kasu enesekuvandile ja toimetulekule ning hilisemal järelhindamisel püsis sümptomite vähenemise tulemus statistiliselt oluline. Autorid pidasid vajalikuks täiendavaid uuringuid.
Tartu Ülikooli kognitiiv- ja koolipsühholoogia lektor Triin Liin ütles, et pikaajaline kiusamine võib kahjustada inimese enesehinnangut. Tema sõnul aitab kognitiiv-käitumisteraapia töötada mõttemustritega, kuid ta ei osanud öelda, kas see on kõige tõhusam viis kiusamise tagajärgi leevendada.
Liini sõnul võivad uuringute tulemused erineda selle tõttu, keda ja kuidas uuritakse ning kas mõõdetakse lühi- või pikaajalist mõju. Ta lisas, et psühholoogiline abi on lai mõiste ning selle tõhususe hindamiseks tuleks täpsustada, milliseid tegevusi abi käigus tegelikult tehakse.
Tartu Ülikooli sotsiaaltöö uurija Judit Strömpl ütles, et kiusamise tagajärjed sõltuvad lapse kogemustest ja sellest, kas tal on toetav pere ning sõbrad. Kiusamine võib tema sõnul tekitada ebakindlust, mis mõjutab inimese valikuid ka hiljem.
Strömpli hinnangul ei tohiks kiusamist kogenud lapse abistamine jääda ainult lapse enda ülesandeks. Kuna kiusamine tekib suhetes, tuleb vajaduse korral tegeleda kogu klassi või kooliga. Eestis on tema sõnul tugispetsialistid ja abivõimalused olemas, kuid abi kvaliteet sõltub sellest, kuidas spetsialistid töötavad.
Strömpli sõnul ei tohiks jääda ootama, et kiusamise tagajärjed iseenesest mööduvad. Oluline on, et õpetajad märkaksid kiusamist ja sekkuksid ning kooli tugispetsialistid aitaksid probleemi lahendada.
Kommentaarid