TÜ teadlased leidsid, et on olemas kolm tüüpi infoaktiviste: lõvid, surikaadid ja töömesilased. Tegevusuuringu üks autoritest, TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediapädevuse nooremteadur Maia Klaassen rääkis, et üksinda need tüübid valeinfo pidurdamisega toime ei tule, sest see on liiga kurnav. Valeinfo vastu võitlemiseks on vaja Klaasseni sõnul grupidünaamikat.
Lõvid on kommentaariumis nähtavad infoaktivistid, kes vajavad tuge teiste taustatööga. Surikaate (muidu Lõuna-Aafrika kuivadel aladel elav uruloom, kes seisab meelsasti tagajalul – toim) kirjeldati uuringus kui aktiivseid ja hästi treenitud infovoos orienteerujaid, kes tegutsevad samuti taustal, aga on esimesed reageerijad, kui asi puutub raporteerimisse või reaktsioonidega toetamisse (kommentaarile nt pöial püsti reageerimine). Töömesilased otsivad asjakohast infot, kuid ise ei sekku.
Neid rolle hakkasid 2022. aasta kevadel valikkursuse raames katsetama TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengid. Nad proovisid lõpuks kõiki rolle, sest kui tudeng nägi, et teise töö tasub ära, muutus ta ka ise julgemaks, st sekkus rohkem.
Nooremteadur Klaassen rääkis, et uuringu käigus õppisid tudengid seda, kuidas sotsiaalmeedia algoritmid töötavad: mida rohkem reaktsioone valeinfot segavad kommentaarid saavad, seda eespool need infovoos paiknevad. Kui esialgu otsisid tudengid teemasid, mis tekitavad vihasemat arutelu, siis uuringu jooksul hakkasid nad keskenduma ka positiivsele.
Uuringus tudengina osalenud TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediapädevuse spetsialist Gretel Juhansoo ütles, et tema oli lõvi ja on selleks jäänud ka pärast seda. Tema aktivism on kandunud üle ingliskeelsesse inforuumi, täpsemalt TikToki. Näiteks tulevad tal TikTokis ette videod USA presidendivalimistest, mille kommentaaridele ta tihti vastab. “See, et Kamala Harris oli täna riietunud rohelisse, ei tähenda, et ta üritab märku anda sellest, et illuminati (rühm avaliku elu tegelasi, kes kontrollivad maailma – toim) on päris ja Beyonce juhib seda,” rääkis Juhansoo.
Juhansoo ütles, et alguses võib infoaktivisti roll tunduda kurnav ja väsitaksegi ära. Kuid peale seda tullakse tagasi ja hakatakse märkama teisi viise, kuidas saab reageerida, kirjeldas ta. Juhansoo lisas, et alati ei pea hakkama vaidlema.
Endine Delfi faktikontrolli ja valeinfo reporter Kaili Malts sõnas, et kommentaariumid on kohad, kus inimesed valeinfot võimendavad. Malts meenutas, kuidas ta kontrollis 2023. aastal väidet, et Lottemaal kujutatakse tegelasi surnutena. Tegelikult olid need seigad multikast, mis olid kontekstist välja rebitud. Malts sai aru, et tegu on pikalt ringlenud narratiiviga, mis sai indu Ukraina põgenikele pakutavatest Lottemaa teemapargi soodustustest. Ta sõnas, et inimestele ei olnud meelejärele, kuidas ukrainlastele võimaldatakse rohkem kui eestlastele. "Ja see ajas inimesi väga närvi, Lottemaa võeti mingisuguseks sihtmärgiks ja kommentaarides hakati igasugust valeinfot levitama," ütles Malts.
Malts nentis, et inimesi panevad kommentaariumites vaidlema ja valeinfot levitama asjad, mis rõhuvad emotsioonidele. Näidetena tõi ta esile vaktsineerimise, abieluvõrdsuse ja poliitikute väljaöeldu, mis on tihti kontekstist välja rebitud.
Malts sõnas, et kommentaariumites sekkutakse ja kutsutakse inimesi korrale, kuid seda võiks olla rohkem.
TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengid said 2022. aasta kevadel valikkursuse “Meedia- ja infopädevuste mikrosekkumiste praktikum” raames ülesandeks jälgida erinevate meediamajade Facebooki postituste kommentaariume, ja leidnud kommentaarides valeinfot tuli neil sekkuda. Kursus oli Maia Klaasseni, Maria Murumaa-Mengeli ja Marju Himma uuringu aluseks.
Kommentaarid