Kumb on hullem — koroona ehk COVID-19 või gripp? Palusime vastata Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini üldarstil ja kiirabiarstil Kristi Tiimannil ning Terviseameti gripikeskuse peaspetsialistil Eliise Metsojal enamlevinud küsimustele ja müütidele, et teha puust ja punaselt selgeks, miks valitsus gripi puhul selliseid rangeid reegleid ja piiranguid ei kehtesta nagu aasta aega möllanud koroonaviirusega. Lisaks küsisime kolmelt inimeselt, kes on läbi põdenud nii gripi kui koroona, millised on nende kogemused viiruste läbipõdemisel.

“Koroona on lihtsalt mingi gripp. Milleks selline paanika?” – VALE

Grippi sureb maailmas keskmiselt aastas 650 000 inimest. COVID-19sse on surnud 11 kuuga 1,4 miljonit inimest ja seda vaatamata kehtestatud piirangutele.

Eestis sureb grippi keskmiselt 50-60 inimest aastas. Koroonasse on surnud 11 kuuga 187 inimest.

COVID-19 on gripist nakkavam. Kui gripihaige inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest, siis koroonat põdev inimene nakatab keskmiselt 2,2 tervet inimest. Seega toob koroonaviirus haiglatesse korraga rohkem inimesi, mille tõttu on suurem oht, et haiglates tekib ülekoormus ning meditsiinipersonal peab oma igapäevase töö ümber korraldama.

Grippi tunneme paremini — selle jaoks on ravim ja vaktsiin. Koroona jaoks ei ole tänaseks ühtegi kinnitatud ravimit, vaktsiin on alles väga algusjärgus ning inimestele suures plaanis mitte kättesaadav.

Koroona halvab inimese kopsud ja need vajavad ventileerimist. Gripi puhul on see palju vähem levinud.

Gripp on väga ohtlik ka lastele, koroona üldjuhul mitte ning haavatavamad on just vanemad inimesed.

“Gripp tapab igal aastal palju inimesi. Miks me varem ühiskonda pole kinni pannud?” – VALE

Ka gripiga on kehtestatud ja kehtestatakse siiani piiranguid – tavalisemad on külastuspiirangud haiglates ja hooldekodudes. Haiguse hooajal on tavapärane, et seal kantakse maske.

Kuna gripipiirangud on reeglina regioonipõhised, siis paljud inimesed ei ole nendega varem kokku puutunud ning seega on jäänud mulje, justkui gripiga piiranguid ei kehtestataks.

Lisaks on ka varem jagatud inimestele nüüdseks tuttavaks saanud soovitusi gripi vältimiseks: käte pesemine, haigena kodus püsimine ja haigete inimestega kontakti vältimine, aevastades või köhides suu ja nina katmine, suu, nina ja silmade puudutamise vältimine, rahvarohketest kohtadest üksteisest eemale hoidmine.

“Gripisurmasid ei loe sel aastal keegi. Kui palju surnuid on? Miks me sellest ei räägi?” – VALE

Gripisurmade statistika on Terviseameti lehel avalik. Kahjuks on ka sel aastal grippi surnud 12 inimest, kellest noorim oli üheksakuune imik.

Grippi nakatumine on sel aastal väiksem, sest mingi osa ühiskonnast on juba praegu leviva gripi tüve vastu vaktsineeritud ning teine osa sama tüvega gripi läbi põdenud. Lisaks on inimesed koroonameetmete tõttu vähendanud kontakte ning kuna gripp nakkab vähem kui koroona, siis on grippi haigestumisi olnud vähem.

“Meil on ju gripivaktsiin olemas ja ikka sureb inimesi, seega vaktsineerimine on täiesti mõttetu.” – VALE

Need kes vaktsineerivad, need siiski enamasti ei haigestu. Kui ei oleks vaktsiine ega ravi, oleks suremus veel suurem.

Selleks, et tekiks karjaimmuunsus, oleks vaja saavutada 75% hõlmatust riigis, mida on peaaegu võimatu saavutada. Eestis on täna sellel hooajal leviva gripitüve vastu vaktsineeritud 10% inimesest. Vaktsiin aitab eeskätt vältida tüsistusi ja surmajuhte ning rasket haiguse kulgu.

“Haiglates pole olukord üldse hull. Gripiga on alati palju inimesi haiglas.” – VALE

Gripihooajal ei satu haiglatesse nii palju inimesi ühel ajal korraga. Grippi tuntakse rohkem: on olemas vaktsiin ja ravim. COVID-19 on uus viirus ning meditsiinitöötajad ei saa toetuda varasema kogemuse peale. Teaduslikud uuringud on suures osas alles valmimisel.

COVID-19 puhul on iga patsient erinev. Kui gripi kliiniline pilt on ühtne, siis koroonaviiruse osas võib see olla inimestel erinev. Näiteks gripihaiged jõuavad haiglasse haiguse alguses, aga COVID-19 haiged hiljem — umbes 6-7 päeva pärast sümptomite tekkimist.

Gripiviirus ei nõua nii suurt haiglate igapäevase elu ümberkorraldamist. Kuna COVID-19 puhul haigestub korraga rohkem inimesi, siis vajab ka haiglaravi suurem arv patsiente. See nõuab rohkem haiglatelt palju ressursse - nii personali kui ka vahendeid.

Lisaks kahjustab koroonaviirus suurema tõenäosusega kopse mille tõttu inimesed peavad minema juhitavale hingamisele, et vältida muude organite tüsistusi nagu näiteks trombid ja organite puudulikkus.