Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Richard Mägar: haagime end rohkem lahti tehno­loogiast, palun

Richard Mägar | Foto: Ilmar Saabas / Delfi Meedia

Richard Mägar. Foto: Ilmar Saabas / Delfi Meedia
Richard Mägar. Foto: Ilmar Saabas / Delfi Meedia

Näidake inimest, kelle elu täna ei dikteeriks tehnoloogia – kes ei tunneks, kui oluline on kiire internet või kui hädavajalik on mugavalt pihku mahtuv nutitelefon. Jah, ma tean, neid näiteid leiab, ja üldsegi mitte sealt, kus põrkuvad tsivilisatsioon ja pärismaalased, vaid täitsa siitsamast, meie keskelt. 

Tehnoloogiale vastandumine näib mõttena kena. Siiski nõuab teadlik vastuvoolu ujumine konkreetset plaani – ideest ainuüksi ei piisa. Reaalne loobumine tähendab ka reaalseid muutusi. Ja mitte ainult – ka reaalseid ohverdusi, vahel ka väga suuri. Loobuja peab end tihti välja kirjutama mugavuste maatriksist, astuma paar hüppelist sammu tagasi vähem lihtsama elu poole. Unustama näiteks paari nupulevajutusega takso tellimise või märkamatu toiminguna näivad viipemaksed. Kõike selleks, et võidelda tehnoloogiliselt võimestatud ühiskonnaga. Iseasi, kas see võitlus on ilmtingimata vajalik. 

Teisalt, kas ei ilmesta meie liigset sõltuvust tehnoloogiast hiljutine juhtum, kus sama ettevõtte kaks giganti – Facebook ja Instagram – olid mõneks tunniks kättesaamatud. Esialgne ehmatus ja paanika asendus peagi frustratsiooniga, närvilisus ja ärevus segunes küsimusega: miks mind on maailmast välja lõigatud? Jah, see kõik oli ajutine, mis sest, et hulga päriselu olme- või suhteprobleeme kahvatusid Facebooki kadumise ees hetkega. 

Sel momendil oli ehk paljudel sisimas üks vastik tunne: mind on kõrvale jäetud, välja lülitatud. Kuid võib olla just seesama katkestus andis korraks meelerahu – hetke enda jaoks. Sest kui keegi ei postita, pole midagi ka jälgida. Mõneti ilmestas juhtunu kõnekalt, kuivõrd pikk ja vintske on tegelikult kujuteldav nabanöör meie ja tehnoloogia vahel. Tehnoloogia toidab meid ja meie teda. Kuid kas tõesti peaks see olema nii? Tuleks ehk sammu tagasi ja mõtleks sellele, kuidas hoida juhtohjad endi käes. 

Seekordse, järjekorras 45. numbri läbiv joon on tehnoloogia ja selle suundumused. Küll võime me lugeda piraatlusest ja mismoodi hakkab veebipiraate rohkem kontrollima Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelvalve Amet. Või räägib üks lugu sellest, kuidas tehnoloogia tungib üha rohkem meie teatrikogemusse. Vähemolulisem pole ka teadmine, kuidas hoolitseda digihügieeni eest. Üha enam puutume kokku ka erinevate petukirjadega: missugust stiili nad täpselt on ja kuidas neid ära tunda. Põgusa ülevaate Eesti Rahvusringhäälingu tehnoloogiliselt arengust annab lugu nende raadiorakendusest. 

Kena avastamist!
Richard Mägar