Keel peegeldab ühiskonda ja selle arengut – uued sõnad sünnivad, vanad kohanevad ja unustatud sõnad taaselustuvad. Eesti keelde on aja jooksul lisandunud märkimisväärne hulk uudissõnu, mis on meie keelt kujundanud ja ajas edasi kandud hoides selle eestlaslikku vaimu.

Uudissõna ehk neologism on hiljuti käibele tulnud, laenatud või äsjaloodud sõna. See võib tähistada uut mõistet või tulla mõne senise väljendi asemele. Tavapäraselt kujunevad need loomulikul teel. Sõnu laenatakse, kohandatakse ja luuakse vastavalt keelelistele vajadustele. Samas on keelt uuendatud ka teadlikult. Eesti üks märkimisväärsemaid keeleuuendajaid oli Johannes Aavik. Tema sõnaloomest on meie sõnavarasse tulnud kümneid uusi sõnu, nende seas malbe, mõrv, relv, roim, uje, siiras, pädev, embama ja nördima. Need on sõnad, mis kuuluvad iga eestlase sõnavarasse. Sõnaloome on üks viis tõsta keele väärtusi, aidates keelel kohaneda muutuvate oludega.

Kaasaegses üleilmastuvas maailmas tuleb meil oma keele elujõulisuse ja väärtuse tõstmisega teadlikult tegeleda. Lähiaja põnevaks näiteks sellest, kuidas meie keele uuendamisega teadlikult tegeletakse ja sõnaloomet populariseeritakse, on sõnakonkurss „Sõnaus”, millel on juba tänaseks olnud märkimisväärne mõju eesti keelele. „Riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks” kuulutas president Toomas Hendrik Ilves 2010. aastal esmakordselt välja avaliku konkursi „Sõnaus”, mille käigus otsiti vasteid mõistetele, mille tähistamiseks eesti keeles seni sobivat sõna ei olnud või mida asendasid laensõnad ja eesti keelde kohandatud sõnad. Peamiselt on tänapäeval tegemist laenudega inglise keelest ehk anglitsismidega.

Esimesel sõnavõistlusel kuulutati üldvõitjaks Andres Valdre poolt loodud „taristu”, mis asendab pikka ja keerulist võõrsõna “infrastruktuur”. Uudissõna tõusis esile ja hakkas kiiresti juurduma meie keelde. Täna on vähe neid, kes selle sõna tähendust ei tea, isegi siis, kui see nende enda sõnavarasse ei kuulu.

Kahel viimasel korral, 2020. ja 2023. aastal, on konkursi korraldamist vedanud Vabamu. „Oleme valinud teadlikult teemad, mis on ühiskonnas kuumad ja kus eestikeelset sõnavara napib valdkonna uudsuse tõttu,” räägib sõnakonkursi eestvedaja Ede Tamkivi. Tema sõnul on viimasest sõnakorjest laekunud uudissõnadest juba paljud meedias üsna laia levikuga. Möödunud aastal aset leidnud konkurss oli suunatud rohetemaatikale ja seotud sõnade loomisele, mis puudutavad jätkusuutlikkust, keskkonnahoidu ja rohelist mõtteviisi. Sõnakonkursi võitis uudissõna „digikelts”, mis iseloomustab aegade jooksul kogunenud digiprügi, mida tuleks teadlikult vähendada. Konkursile laekus kokku 3350 uudissõna. Tutvu teiste rohesõnadega siin ja uudissõnade varamuga siin.

Tamkivi hinnangul suhtuvad eestlased keeleuuendusse väga hästi, mida näitab ka esitatud sõnade suur arv ja meedia huvi teema vastu. „Ma usun, et põhjus on paljuski ka selles, et võimalus ise panustada oma emakeele arengusse on just praegusel ajal meeldiv vaheldus meie ühiskonnas ja maailmas levivale lootusetustundele,” lisas ta.

Sõnaus on võimalus panustada eesti keele rikkusesse ja luua uusi sõnu, mis aitavad meil paremini suhelda ja maailma mõista.