Üliõpilased üle maailma seisavad tihti silmitsi küsimusega, kuidas õpingute ajal finantsiliselt toime tulla. Üks võimalus selleks on tutvuda võimalike stipendiumitega, mis pakuvad rahalist toetust akadeemiliselt edukatele üliõpilastele. Seda ümbritseb aga müüt, et stipendiumid katavad küll enamiku õppija kulusid, kuid neid on võimatu saada. Kuidas on lood aga Tartu Ülikoolis, kus juba bakalaureuse astme tudengitele on olemas mitmed stipendiumid, toetused või fondid?

Üliõpilase kogemus tulemusstipendiumiga

Selle küsimusega pöördusin ühe kaasüliõpilase poole, kes oma bakalaureuseõpingute ajal 2021-2023 korduvalt tulemusstipendiumit sai. Küsides, mida ta edukamatel semestritel stipendiumiga peale hakkas, vastas ta pisut hapukalt: „Miljonäriks hakkasin”. Kõnealune stipendium on nimelt 100 eurot. „Ega see stipendium väga suur ei ole, see aitas lihtsalt elamisele kaasa. 100 eurot ei ole küll selle panuse eest, mida ta nõuab, mitte midagi, aga nädala-pooleteise jagu süüa ostab ta kahele inimesele ikka ära.”

TÜ õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja Ülle Hendriksoni sõnul reguleerib tulemusstipendiumi suurust haridus- ja teadusministri määrus, mis on paigas aastast 2019. Viimase aja hinnatõuse arvestades on see summa aga küllalt väike. Statistikaameti ostujõu kalkulaatori andmetel peaks see stipendium nüüd, viis aastat hiljem, võrdse ostujõu tagamiseks olema kasvanud vähemalt kolmandiku jagu. Selle vananenud numbri konteksti panekuks võib välja tuua näiteks 2023. aastal välja kuulutatud õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse stipendiumi, mille suuruseks on 400 eurot.

Kui keeruline on aga seda tulemusstipendiumit üldse saada? „Oli semestreid, kus mul ühe ainsa B pärast jäi see [stipendium] saamata. Minu kogemuse järgi alla 5.0 võib proovida stipendiumit taotleda, aga tõenäosus seda saada on väga väike.” vastas üliõpilane.

Ülle Hendriksoni sõnul näeb Tartu Ülikooli tulemusstipendiumi fond toetust ette vaid umbes 5% täiskoormusega üliõpilastest. Vaatamata väiksele protsendile julgustas ta üliõpilasi kindlasti kandideerima. „Kuna taotlemine on lihtne (ÕISis), siis ei ole põhjust avaldust esitamata jättes eeldada, et kandideerimiseks on mingi kindel hindepiir.”

Stipendiumid ja nende saamine

„TÜ stipendiumeid määrab õppeprodekaan, kes vajadusel ka komisjoni moodustab,” ütles Ülle Hendrikson. Erinevate stipendiumite puhul moodustatakse pingerida kas siis valdkonniti või õppekavati, kuid väärtuste nimekiri, mille põhjal järjestus moodustatakse, on suuresti üks ja sama. Esiteks võetakse luubi alla õpilase keskmine hinne – mida kõrgem see on, seda tõenäolisemalt osutub kandidaat valituks. Kui hinnete põhjal ei õnnestu selget vahet teha, siis jääb peale see, kel on õppekava suuremas mahus täidetud. Kui ka see ei anna tulemusi, siis vaadatakse läbi ka kõik eelnevad hinded ning otsustatakse negatiivsete hinnete hulga põhjal. Viimases hädas võetakse aga arvesse näiteks erialastel võistlustel osalemine, silmapaistvad tulemused või ühiskondlik aktiivsus.

Erinevaid stipendiume ja toetusi on Tartu Ülikoolis küllalt suur hulk. Peale üldiselt tuntud tulemusstipendiumi ja eelmainitud õpetajakoolituse ja tugispetsialistide toetuse on olemas ka näiteks vajaduspõhine õppetoetus õppurile, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on alla 756,38 euro. Kui üliõpilane peaks välismaale praktikakohta otsima, siis on selle jaoks erinevad õpirände stipendiumid. Samamoodi on olemas kohapeal õppimiseks Jaan Tõnissoni stipendium ajakirjandusõpinguteks, Rein Otsasoni fond rahanduse või majanduse üliõpilastele ja veel trobikond muid.

Millele peamiselt panustada?

Küsides üliõpilaselt, kas ta ka ilma tulemusstipendiumita oleks taolistele tulemustele õppinud, vastas ta: „Oleksin küll, kuna see oli isiklik eesmärk. Ainult selle 100 euro pärast ma küll ei oleks viitsinud õppida keskmisele hindele 5,0. See ei ole motivaator, lihtsalt väike lisa selle eest”. See aga näitab hoopis teistsugust suhtumist stipendiumisse ja selle saamisesse. Ta ei õppinud selleks, et saada stipendiumit, vaid enese jaoks ja üks lihtsalt järgnes teisele. Ühtlasi kinnitas ta, et ka stipendiaadina käis ta kooli kõrvalt tööl. Tema sõnul peab kindlasti üliõpilase esmane fookus olema ise hakkama saada ja võimalusel endale ise „kommiraha” hankida.

Finantsiline toimetulek ülikooliõpingute ajal on vaieldamatult tähtis, kuid stipendiumid on tihti madalad ja nende saamine võib olla vähetõenäoline, mis aga ei tähenda, et ei maksaks taotlust esitada. Kõikide kulude katmine polegi nende eesmärk, mistõttu tuleb esmalt muul moel hakkama saada. Sealjuures peaks keskendumine enda akadeemilisele edule ja arengule olema kõrgem prioriteet kui stipendium, mida võiks siiski rohkem näha lisaboonusena.