Üle paarisaja investeerimishuvilise koondav Tartu Ülikooli investeerimisklubi loob hea pinnase, et astuda esimesed sammud investorina. Klubisse kuulumiseks pole vahet, kas oled tudeng või ei.

„Selleks, et investeerimisteekonda oleks lihtsam käia ja neil teemadel teistega arutleda, pean kõige olulisemaks väärtuseks uute tutvuste saamist,” põhjendab Aleks Kokk (23) seda, miks ta otsustas pea kuu aega tagasi investeerimisklubiga liituda.

Inspiratsiooni sai ta Kristi Saare networking-sündmuselt, kust öeldi, et just Tartu Ülikooli investeerimisklubi võib olla hea koht omavanustega tutvumiseks. Investeerimiskogemust oli tal ka enne klubiga liitumist, kuid vajaka jäi eeskätt investeerimishuvilistest sõpradest.

Grete Armei (21) ja Liisi Haljasorgi (20) põhjus klubiga liitumiseks oli sarnane Aleksile. „Ma väga naudin klubi pakutavaid seminare ja töötube – need reaalselt motiveerivad mind tegelema investeerimisega,” tunnistab Armei. Klubiga liitumisel tabas ta justkui kaks kärbest ühe hoobiga: lisaks sellele, et Armei end investeerimisteemal harib, teeb ainuüksi huvi olemasolu õnnelikuks ka tema vanemad.

„Mulle meeldib, kui inspireerivad inimesed on mu ümber kõikides mu tegemistes,” toob Liisi Haljasorg välja klubisse kuulumise ühe põhjuse. Klubi üheks kõige olulisemaks väärtuseks peab ta uusi kontakte – mida noorem on klubiline, seda parem.

„Inimesed meie ümber on tõenäoliselt alles oma karjääri alguses, kuid kui nad juba tegelevad aktiivselt enesearenguga – eriti rahaasjades –, siis tõenäoliselt on need ka samad inimesed, kelle nime me loeme kümne või neljakümne aasta pärast Äripäeva edukate inimeste nimekirjast,” selgitab ta.

Seejuures mainib Haljasorg, et juba praegu kuuluvad klubi juhtkonda väga edukad ja edumeelsed inimesed. „Nad on noorest saati aktiivselt tegutsenud mitmel rindel, seega pole mul kahtlustki, et paljud neist suudavad elus end viia veelgi kõrgemale ja kaugemale,” lausub ta.

Suurim väärtus organisatsiooni kuulumisel on Grete Armei sõnul sarnaselt mõtlevad inimesed. „See on konstantne motivaator, et hoida end kursis maailmas toimuvaga. Lisaks tagab klubi lihtsa viisi, kuidas end tasapisi iga nädal tänu seminaridele, loengutele ja töötubadele rahatarkuse teemadel harida,” lisab ta.

Kõigi alguspunktid olid erinevad

Kõigi kolme investeerimistee algas üpriski erinevalt. Kui Armei sai 18-aastaselt enda hallata lapsest saati talle kogutud investeerimisportfelli, siis Kokal jäi ajapikku raha igakuiselt üle, teadmata, mida sellega peale hakata.

„Ma ei tahtnud, et raha niisama seisaks ja inflatsiooniga väärtust kaotaks. Leidsin, et Swedbankis saab fondide kaudu mugavalt alustada ja nii sai püsikorraldus ka tehtud,” meenutab Kokk.

Ühe eesmärgina soovib ta saavutada finantsvabadust. „Ma ei taha ligi kolmandik elust veeta selleks, et teha tööd kellegi teise jaoks, vaid olla vaba ja ise valida, millal ja kas üldse tööd teen,” lausub Kokk. Ta usub, et mida varem alustada, seda kiiremini jõuab ka eesmärgini. Samuti soovib Kokk portfelli kujundada selliseks, kus igapäevast majandamist ja näppimist oleks võimalikult vähe ehk portfell teeniks teda, mitte vastupidi.

Armei jällegi tunnistab, et algul polnud tal investeerimise vastu üldse huvi. „Ega ma midagi suurt ka aru ei saanud,” lisab ta. Huvi tekkis Armeil siis, kui isa ta Äripäeva korraldatud “Investor Toomase konverentsile” kaasa võttis. „Kindlat investeerimisalast eesmärki ma endale seadnud pole, hetkel on eesmärk end võimalikult palju harida rahatarkuse teemadel,” lausub Armei.

Liisi Haljasorg tegi esimese investeeringu 18. aasta sünnipäeval. Tema sõnul on keeruline igapäevaelus leida turvatunnet, kui rahaasjad ei ole korras ja pidevalt peab mõtlema homse päeva üleelamisele.

„Täiskasvanuelu alustades otsustasin, et pean andma endast kõik – niimoodi, et mu tulevasel perel oleks turvalisem ning mugavam elu kui minul lapsena. Soovin, et saaksin poodi minnes osta kõike ilma, et peaksin hindasid välja arvutama ning muretsema, kas kuu lõpuks joon ainult puljongit ja närin õhku,” selgitab ta.

Üks Liisi Haljasorgi kindel eesmärk sarnaselt Aleks Kokale on saavutada finantsvabadus. „Finantsvabaks loen ma end sel hetkel, kui saan lubada elamist suures majas ning katta lisaks igapäevakuludele ka mõne suurema sündmuse aastas, näiteks puhkuse välismaal,” selgitab ta enda nägemust finantsvabadusest.

Investeerimisklubisse kuulumiseks ei pea olema tudeng

„Ma nägin, et me teeme väga head asja, mistõttu ei tahtnud me panna tudengipiirangut. Seepärast kaotasime nõude olla tudeng aasta aega tagasi,” tõdeb Tartu Ülikooli investeerimisklubi tegevjuht Annaliis Täheväli.

Täheväli sõnul on tänased klubisse kuuluvad tudengitest lõviosa majandusteaduskonna erialadelt, samas pole klubil vahet, kus tudeng õpib Tartu Ülikoolis või mujal. „Oleme ülelinnaline organisatsioon,” lausub Täheväli.

Klubi ainuke soov on, et liige oleks vähemalt 18-aastat vana ja räägiks eesti keelt. Samas vanuse ülemises otsas piir puudub. Täna leiab Täheväli sõnul klubist ka liikmeid, kes on üle 40 aasta vanad. Tihti on neil juba kogemus, mistõttu on nad teistele ka mentori eest. „Meil oli üks naine, kes oli 10 aastat investeerinud ja hea meelega õpetas nooremaid,” märgib ta.

Semestris on investeerimisklubil keskmiselt 11-12 üritust. Suur osa seminare ka salvestatakse. Täheväli sõnul tõstab see klubi väärtust, sest ühineda saab ükskõik, mis ajahetkel – vahet pole, kas käsil on parasjagu edasijõudnute kava või ei. Vahelduse mõttes korraldavad nad ka seminare, mis pole otseselt seotud investeerimisega.

Vaatamata kuuluvuse piirangu puudumisele on 2020. aastal loodud organisatsiooni liikmed täna siiski peamiselt tudengid. Klubisse on end hetkel registreerunud 260 inimest. Liikmete arv on aja jooksul püsinud enam-vähem samas suurusjärgus, kuigi Täheväli tunnistab, et aastane 15-eurone liikmemaks peletas algul paljud ka eemale. Siiski ollakse algusaegadega võrreldes liikmete arvult samal tasemel.