Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Kahman koti või kiloga, kõik on ju nii odav

Marita Ausmaa, Andreas Eerik | Foto: erakogu

Tihtilugu ostetakse uutele asjadele lisaks odavaid tooteid just uus- ja taaskasutusest, mis suurendab tarbimist veelgi. Foto: erakogu
Tihtilugu ostetakse uutele asjadele lisaks odavaid tooteid just uus- ja taaskasutusest, mis suurendab tarbimist veelgi. Foto: erakogu

Keskkonnateadlike ostjate jaoks on oluline, et esemete taga peituks lugu ning iga uus ost oleks läbimõtestatud ringlus. Seega ei tasu ka uue ringi poodidest kõike lõputult endale koju viia. Mõistlik on kaaluda, milliseid tooteid osta taaskasutatuna ning milliseid uuena.

Uus- ja taaskasutus on muutunud ühiskonnas populaarseks ning oma esemete uuele ringile andmine on keskkonnasäästlik ja peaks aitama tarbimist vähendada. Küll aga on paljud inimesed asendanud tavapoodides kallimate riiete ja esemete ostmise taaskasutuspoodide vastu, kus saab sama summa eest oluliselt rohkem tooteid.

Huvi taaskasutuskaupluste vastu on tõusutrendis. „Väärtuspõhiseid ostjaid tuleb kogu aeg juurde ning huvi ka meie kaupluste vastu pidevalt kasvab,” nendib Sõbralt Sõbrale kaupluseketi tegevjuht Maiko Kesküla. Tema sõnul Sõbralt Sõbrale üldiselt kotimüüki ei tee (kampaania, mille käigus on kliendil võimalik taaskasutuspoodides maksta koti eest teatud hinda ja võtta nii palju asju, kui kotti mahub). „See ei ole keskkonna aspektist kõige eetilisem. Sellega me pritsime tarbija odava tootega üle. Ta kahmab endale kauba kokku, aga pahatihti sealt need esemed ringlusesse enam tagasi ei jõua. Selle asemel läheb näiteks see riie, mis võiks jõuda kellegi teise selga, hoopis prügisse,” tõdeb Kesküla.

Aktiivne uutele asjadele elu pakkuja Carolyn Savolainen peab võrdväärselt oluliseks keskkonnahoidu kui ka vanadele esemete elu andmist. „Mulle meeldib mõelda, et riide missioon on, et seda kantakse.” Keskkonna fanaatiku sõnul on oluline, et riided saavad aastakümneid ringi käia, vaid siis on nende elu hästi elatud. „Mul on kapis Poolas vahetusaastal saadud kunstiõpetaja vanaema vest. Seda on kantud mitu põlvkonda, see on vahetanud riiki ja ikka veel see riie saab end teostada.” Tema arvates on oluline, et me mõtestaksime kõiki oma esemed - olgu need saadud sõpradelt, tuttavalt, ostetud tavapoest või taaskasutusest.

„Mul on kapis Poolas vahetusaastal saadud kunstiõpetaja vanaema vest. Seda on kantud mitu põlvkonda, see on vahetanud riiki ja ikka veel see riie saab end teostada.”

Kuigi uuskasutus ja taaskasutus on ühiskonnas muutunud normaalsuseks, siis sisuliselt tehakse seda vähe. „Seda tehakse uute asjade ostmisele lisaks, mitte ei asendata mõtteviisi,” kurvastab Savolainen. Ta kutsub kõiki üles ka taaskasutuspoodides enda oste mõtestama. „Kõike ei ole mõtet koju tassida. Lõpuks see ei lahenda ühtki probleemi. Asju on ikka liiga palju,” räägib ta.

Uuskasutuspoodidest saab esemeid soetada nii taas- kui uuskasutuse eesmärgil. Uuskasutus tähendab, et eset kasutatakse uuesti selle esialgsel otstarbel. Taaskasutus on laiem termin ning see ei eelda, et toodet kasutatakse ainult selle esialgse valmistamise eesmärgil. Tartu loodusmajas meisterdajate ja eelkooli loodussõpraderingi juhendaja Liisgren Pärnsalu ostab uuskasutusest peamiselt tööle vajalikke kaupu nagu näiteks pehmed mänguasjad, lauamängud, plastik mänguasjad, laste- ja loodusraamatud. Lisaks ostab ta endale vahel kleite ja pluuse. Kuid tema hinnangul on uuskasutuses kõige paremad leiud vanad ja väga head laste loodusraamatud, mis on ammu välja müüdud, aga sisu poolest harivad. „Näiteks soovitan raamatut „Põhjamaa metsloomadest” Berndt Sundsten, Jan Jäger,” jagab Pärnsalu, mille ta leidis Tartu taaskasutuspoest. Oma töö jaoks taaskasutab õpetaja uuskasutuspoodides leiduvaid vanu kaelakeesid, tekstiile, kangajääke ja lõngu, millest meisterdajad saavad ringitunnis uusi teoseid luua.

Enda ostetud toodete elueale mõtlevad nii Savolainen kui Pärnsalu. Ühest küljest viivad nad mittevajalikke esemeid tagasi uuskasutuspoodidesse, teisalt jagavad nad paljusid asju, mida ise enam ei vaja, sõprade ja pereliikmetega. „Sõbrannadega on meil selline äge komme, et kui kokku saame, siis oleme teinud kapituulutuse ja teeme riiete vahetust. See teeb meile kõigile suurt rõõmu, kui järgmisel korral märkame, kuidas keegi meist kannab just neid riideid,” rõõmustab Pärnsalu. Ka Savolainen jagab, et ta on leidnud endale ühe käibefraasi, mida aktiivselt kasutab. Kui ta näeb kellelgi ilusat riideeset, siis ta ütleb: „Issand, sul on nii ilus kleit.. kui sa ühel päeval seda enam ei soovi või ei taha, siis ma võin selle hea meelega endale võtta!” Tema hinnangul võiks normiks saada, et kui riiet või mõnda mööblieset enam ei soovita, siis sellele leitakse uus elu.

„Issand, sul on nii ilus kleit.. kui sa ühel päeval seda enam ei soovi või ei taha, siis ma võin selle hea meelega endale võtta!”

Samuti seisavad taaskasutuskauplused küsimuse ees, mida enda jääkidega teha. „Sõbralt Sõbrale omanik on Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu kuulub 85 erinevat kogudust,” jagab Kesküla. Ta lisab, et Sõbralt Sõbrale püüab alles jäävat kaupa saata sotsiaalabina väiksematesse Eesti kohtadesse. See on tema hinnangul üks viis, kuidas järgmist ringlust tekitada, et jäätmed ei jõuaks prügimäele, vaid uue tarbijani.

Ainult taaskasutusega ka välja ei vea

67% eestlaste jaoks on oluline toodete pikk kasutusiga ning eelistatakse kaupade parandamist ja varuosade kasutamisest uute toodete ostmisele. Nii selgub 2023. aastal läbi viidud uuringust “Tarbijate teadlikkusest ja hoiakutest Eestis 2023”. Selleks tuleb mõelda, kuidas saaks taaskasutusest leida vastupidavaid esemeid, mis teeniksid pikka aega, ning tuleb tarbida kvaliteetseid tooteid.

Nii Savolainen kui Pärnsalu peavad oluliseks osta teatud asju uuena. Nad eelistavad osta tavapoest tooteid, mis peavad olema kvaliteetsed, vastupidavad ning mille taaskasutamine võib tervist kahjustada. Nende sõnul kuuluvad selliste toodete hulka näiteks jalanõud ja seljakotid. „Sel aastal ostsin kallid Eesti firma talvesaapad ja loodan nendega mitmeid aastaid nüüd hakkama saada,” jagab Savolainen. Ka Pärnsalu jaoks on oluline oma keha hoida: „Veekindlad joped ostan alati uuena, et need püsiksid kauem ja hoiaksid mu tervist.”

On kindlad esemed, mida ka uuskasutusfännid naljalt taaskasutuspoodi ostma ei tõtta. Savolainen kinnitab, et aluspesu ja sokke ei ole ta võimeline uuskasutusest ostma, küll aga trikoo otsingule on tal plaan lähiajal minna. Samuti köögitarvikuid nagu potid ja pannid soetavad nad pigem uutena. Pärnsalu lisab: „Pean oluliseks, et ese, mida kasutan, oleks kvaliteetne ja kestaks kaua, seepärast ostan potte ja panne ikka uuena.”

Tarbeesemeid on oluline kasutada seni, kuni neid ei ole võimalik enam remontida või parandada. Uuskasutatud esemetel on veel kasutamiseks potentsiaali, seega tasub läbi mõelda, milliseid asjad kodus olemas on ja mis on veel puudu. Puuduolevate esemete kohta võiks mõelda, kas neid on võimalik soetada taaskasutatuna või tuleb teha suurem väljaminek ning osta uus ja kvaliteetne toode, mis peab kaua vastu.

Tähelepanekuid Tartu Vintage Humana avamiselt

Kauaoodatud Tartu Vintage Humana avas 18. märtsil kell 8 hommikul oma uksed. Vintage Humana, tuues kokku valiku kasutatud riietest ja aksessuaaridest, on juba aastaid populaarne olnud Tallinnas ja ilmselt hakkab olema populaarne ka Tartus. Võrreldes tavalise Humanaga on poes hinnad natukene kallimad, kuid kaup on see-eest noore inimese stiilile vastav, samuti on kaubamärgid tuntud, kaubapaigutus ja poe kontseptsioon mõnusam.

Öösel maha tulnud lumi ei ehmatanud huvilisi – järjekord oli uksest vähemalt mitukümmend meetrit (meenutas olukorda, kui H&M Tallinnas esimese poe avas). Kui lõpuks uksed avati, trügiti üksteisest mööda ja asuti Vintage Humanasse šoppama. Mõne minutiga olid proovikabiinide ees juba järjekorrad ja külastajatel käes kümneid asju, mida selga proovida.

Külastajad olid valdavalt noored: gümnasistid ja ülikooli esimeste kursuste tudengid. Mõned üksikud vanemad inimesed sattusid uudistama. Vintage Humana esine tundus kui kohtumispaik, kus ühiselt poodi uudistama tuldi. Paistis, et enamus proovitud riietest jäid siiski veel poeriiulitele – põhjuseks võisid olla küllaltki krõbedad hinnad ja lootus mõne nädala pärast 1€ päeval hulga rohkem asju endale lubada.