Statistikaameti andmetel tõusis Eestis kulturismi ja fitnessi harrastajate hulk 2020. aastal pea 1500 inimese võrra, kuigi jõusaalid ja spordiklubid olid koroonaviirusest tulenevate piirangute ajal suletud.
Erakonna Eesti 200 Tartu valimisprogrammis on kirjutatud, et nende visioon on muuta Tartu aastaks 2035 täielikult prügivabaks linnaks, mis tähendaks linna uute ringmajanduse ettevõtete rajamist, kes toodaksid prügist midagi uut.
Tippsport paneb sportlased suure pinge alla ja sellest tulenevalt tekivad sportlastel tihti erinevad vaimsed häired ja probleemid, mis võivad nende karjääri kiiresti lõpetada.
Mitmed kinnisvaraspetsialistid ennustasid, et inimesed ostavad Tartus II pensionisamba raha eest kinnisvara, kuid seda ei juhtunud - raha suunati hoopis muudesse sektoritesse, näiteks kaubandusse.
Reformierakond lubab KOV valimiste eel, et igas Tartu koolis saab olema piisav arv tugispetsialiste, kuid reaalsus on see, et nii palju psühholooge ei ole kuskilt võtta.
Eesti Teadusagentuuri ja Euroopa Liidu ühisprojekt ConnectFarms, kus osalevad ka Eesti teadlased Tartu ülikoolist ja Eesti maaülikoolist, keskendub põllumajandusliku tootmise loodussõbralikuks muutmisele.
Politsei andmetel suri 2019. aastal perevägivalla tõttu viis inimest, kuid 2020. aastal oli hukkunute arv enam kui kolmekordistunud.
Eelmisel aastal suri perevägivalla tõttu 16 inimest – 8 meest ja 8 naist. Number näib eriti kõrge, kuna enne seda oli ohvrite arv aina langenud: 2017. aastal kaotas vägivaldsete peresuhete tõttu elu 8 ning 2018. aastal 7 inimest.
Euroopa Komisjon võttis südasuvel vastu kliimapaketi „Fit for 55“, kuid selle ambitsioonikad ettepanekud – näiteks tulevikus vaid heitevabade autode kasutamine – valmistavad eri valdkondade ekspertidele muret.
Paketi „Fit for 55“ eesmärk on Euroopa Liidus 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega ning paketi järgi peaks EL saavutama 2035. aastaks kliimaneutraalsuse.
Kolmapäeval, 13.10 kinnitas Küüni tänaval viisteist möödakäijat, et ei ole oma valimisotsust telkides seivate poliitikute mesikeelsetest lubadustest ega nende jagatud meenetest, näiteks tampoonidest ja pähklipakikestest, mõjutada lasknud.
Arengutreener Grete Laast sõnas, et võtab poliitikute pakutud reklaamlehed küll vastu, ent ei loe neid läbi ja viskab flaierid kodus prügikasti.