Paljudel noortel kultuurivaldkonna spetsialistidel tuleb leppida ajutiste tööotsadega või leida ametikoht mõnes muus valdkonnas, kuna teatrid eelistavad rahapuuduse tõttu üha enam projektipõhist tööd.
Musta Kasti teatrijuhi Merilyn Elge hinnangul on noortel keeruline saada Tartu teatrites hea ja püsiv töö. Uute ametikohtade tekkel on sellele sageli palju kandideerijaid. Teatritel on tavaliselt kokkuhoidev ja pikaajaline kollektiiv, mistõttu ei võeta uusi tulijaid kergelt vastu. Samal ajal on noortel raske kultuurimaastikule pääseda, kuna neil puudub selleks varasem töökogemus.
Üks näide vähestest püsivatest töövõimalustest on butafoor-dekoraatori amet. Butafoor-dekoraator valmistab lavastuse jaoks vajalikke esemeid ja dekoratsioone, lähtudes kunstniku kavanditest ja nägemusest. Eriala vilistlase Paula Aarnise sõnul on Eestis butafoorina töö leidmine üldiselt raske. Tartus on võimalusi veelgi vähem, peamine tööandja on Vanemuise teater. Aarnise sõnul asuvad paljud noored pärast lõpetamist tööle ametitele, mis ei ole nende õpitud erialaga otseselt seotud.
Vanemuise teatri personalijuhi Kristiina Kanguri sõnul ei ole probleem selles, et teatrid ei taha noori tööle võtta, vaid hoopis püsivate ametikohtade vähenemises. Vanemuise kollektiivi keskmine tööstaaž on umbes kolmteist aastat, mis tähendab, et töötajad püsivad teatris kaua ja uusi ametikohti vabaneb harva. Kanguri sõnul on viimase nelja aasta jooksul teatris vabanenud vaid mõned üksikud lavatagused ametikohad.
Kanguri hinnangul eelistavad teatrid aina rohkem projektipõhist tööd. See tähendab, et teatrid palkavad spetsialiste vaid konkreetse lavastuse või projekti ajaks, mitte püsivalt. Sellisel viisil töötavad näiteks butafoorid, grimeerijad ja lavastajad. Kanguri sõnul on kultuuriasutustel raha vähe ning projektipõhine töö aitab teatritel kulusid kokku hoida, sest nii ei pea spetsialiste aastaringselt palgal hoidma.
Musta Kasti teatrijuhi Merilyn Elge sõnul on väiketeatritel probleem rahastusega. Töötajaid oleks vaja, kuid nende palkamiseks ei jätku raha. Seetõttu töötab olemasolev meeskond sageli suure koormusega ja täidab korraga mitut ülesannet. „Vahel olen butafoor, vahel lavamees või kunstnik, sõltuvalt sellest, mida projekti jaoks enim vaja on,” kirjeldas Elge. Tema sõnul palkaksid väiketeatrid võimaluse korral noori juurde.
Tartu Ülikooli teatriteaduse nooremlektori Riina Orusaare hinnangul ei saa öelda, et Tartu teatrid väldiksid noorte palkamist. „Tegutsemisvõimalusi leiab tegelikult igaüks, pudelikael on hoopis täiskohaga töö leidmine,” ütles Orusaar.
Orusaare sõnul ei tasu noortel pettuda, kui nad kohe pärast lõpetamist erialast püsivat tööd ei leia. Alustada võib ka vabakutselise või projektipõhise tööga. Orusaare sõnul on oluline, et noor näitaks valdkonna vastu pidevat huvi ja looks teatrivaldkonnas tutvusi, kuna nii võib aja jooksul avaneda võimalus leida püsiv töökoht.
Kommentaarid