Tartu Ülikooli üliõpilane Sigrid Lauren uuris enda magistritöös, kuidas kajastati 1965. ja 1966. aastal ajalehe Rahva Hääl rubriigis „Päevateemal“ keskkonna, teaduse ja tehnoloogia teemasid. Uurimusest selgus, et erinevalt tänasest ei olnud keskkond tol ajal kuigi aktuaalne teema, ent tehnoloogiast pakatasid väga paljud tekstid.

Rahva Hääl oli Nõukogude perioodil eestikeelse ajakirjanduse tähtsaim väljaanne. Lehe keskne rubriik „Päevateemal“ ilmus ajalehe esiküljel varieeruva sagedusega, aga täitis põhimõtteliselt juhtkirja funktsiooni, mida neil aastail eraldi rubriigina lehes ei olnud. 1965. aastal ilmus eelmainitud rubriik 182 korda ning 1966. aastal 128 korda.

Nõukogude perioodil pidi kogu elu käima nii, nagu valitsuse ja partei poolt ette kirjutati. Järjest enam on uurijatel ligipääs erinevatele materjalidele, mis aitavad kaasa selle ajastu mõistmisele. Tutvudes ajakirjanduslike tekstidega lähemalt, selgub, et need olid oma sisult enamasti informatiivsed ja kirjutatud pigem käskivas toonis. Samuti olid väga paljude rubriikide tekstid kirjutatud kritiseerivalt – siiski mitte otseselt negatiivses toonis, vaid puudustele rõhudes.

Rubriikide tekste aga seevastu nii negatiivsetes toonides ei kirjutatud. Kui tahetigi kedagi või midagi kritiseerida, siis mainiti ka sama teema positiivseid külgi.

„Alati pole õnnestunud köögipersonali koosseis. Kohalikel ametiühingukomiteedel ja kooperatiivide juhtkondadel tuleks nüüd, kolmanda vahetuse eel, ja üldse edaspidi hoolikamalt valida, keda kokkadeks, keda õde-perenaisteks saata, kes maitsvat toitu teeks…“ (RH, nr 176, 28.07.1965).

Enamasti kirjutati tekstides tööstuse ja tööliste teemadel, väga palju kajastamist sai ka põllumajandusega seonduv. Suur osa tekste oli täis õpetusi, kuidas oma töö- ja igapäevaelu korraldada nii, et see oleks igati valitsuse plaanide ja ettekirjutustega kooskõlas. Oma olemuselt olid enamik uuritavatest tekstidest konkreetsed, otsekohese väljaütlemisega, hinnangulised, analüüsivad ja faktipõhised (sealjuures tuleb kindlasti meeles pidada, et Nõukogudeaegse faktoloogia tegelik täpsus on omaette teema). Näiteks allolev lõik, milles väga konkreetselt anti mõista, et tööstus ja tootmine peavad liikuma etteantud plaani järgi.

„…Juhtimisstiili täiustamine peab saama meie partei-, nõukogude, majandus- ja ametiühinguteorganite igapäevase töö lahutamatuks osaks. Seda nõuavad töö huvid, nõuavad suured ja tähtsad ülesanded, mis on püstitatud NSV Liidu rahvamajanduse arendamise 1965. aasta riiklikus plaanis. Neid ülesandeid saab lahendada üksnes siis, kui täiustada meie tööstiili ja -meetodeid, loobuda sellest, mis kisub meie töötajaid eemale, neile partei ja valitsuse poolt pandud otseste ülesannete täitmisest.“ (RH, nr 13, 17.01.1965).

Keskkonnateemadest ei kirjutatud rubriigis „Päevateemal“ peaaegu üldse. Teaduse teemad olid rohkem esindatud – mitmes rubriigis kirjutati just sellest, kuidas tööstust teaduslikule alusele viia, sest ka Nõukogude ajal otsiti võimalusi, kuidas võimalikult väheste kuludega saada võimalikult hea tulemus: „Töö teadusliku organiseerimise plaani alusel suureneb seppade ja stantsijate tööviljakus suhteliselt väga väikeste kuludega vähemalt viiendiku võrra ning ainuüksi kuue töötaja kohta säästetakse aastas üle 2000 rubla.“ (RH, nr 125, 29.05.1965).

Kõige populaarsem teema oli tehnoloogia – sõnapaar „tehniline progress“ käis läbi väga mitmest tekstist: „Viisaastak on tõstnud tähelepanu keskpunkti tehnilise progressi, töö organiseerimise, toodangu kvaliteedi ning rentaabluse ja kasumi probleemid. Ilma sügava majandusliku analüüsita ning tootmise teaduslikult põhjendatud organiseerimiseta edu ei taga. See aga tähendab, et ettevõtte insenerid ja tehnikud, meistrid ja töölised peavad hästi tundma tootmise ökonoomikat.“ (RH, nr 154, 06.07.1966).

Ajakirjanduse ajalugu on põnev ning selle uurimine erinevaid uurimismeetodeid kasutades on kindlasti vajalik ja tänuväärne, kuna aitab mõista, milline oli Nõukogude ühiskond oma ideologiseerituses, aga ka seda, kuidas on kujunenud meie arusaamised tehnoloogilisest innovatsioonist ja teadusentusiasmist.