Eesti ajakirjanduse ajaloo tänavustest tähtpäevadest
Sel aastal on Eesti ajakirjanduse ajaloos täitumas mitmeid tähtpäevi nii ajakirjandusväljaannetel kui ka ajakirjanikel. 255 aastat tagasi alustati Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike õppetus väljaandmist, Otto Wilhelm Masing astus maarahva ette oma Marahwa Näddala-Lehega 200 aastat tagasi ning saksakeelne nädalakiri Das Inland asutati 185 aasta eest baltisaksa ajaloolase ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliikme Georg Friedrich von Bunge eestvõttel – kui katsuda nimetada vaid mõningaid sündmusi kolme sajandi pikkusel ajajoonel.
Eeloleval sügisel täitub ka 170 aastat Postimehe toimetaja Karl August Hermanni sünnist ning 80 aastat saab järgmisena Postimehe toimetaja kohale asunud, Eesti riigi ja ajakirjanduse suurkuju, Jaan Tõnissoni oletatavast surma-aastast, keda 1943. aastal on pikaaegne kolleeg Karl August Hindrey järgmiste sõnadega meenutanud: „Ta oleks nüüd 75 aastat vana, kui ta oleks meie keskel. Või kusagil mujal inimeste seas, kuhu meie õnnitlused ulatuksid ja kuhu kostaksid sõnad, mis meil on temale öelda sellest, kui palju ta meile on olnud.“ Ning järgnevalt nentinud, et seda kõike polegi võimalik ega tarviski sõnadesse panna, sest see pärand elab edasi mahajääjate keskel.
Eesti ajakirjanduse ajaloo pärandile mõeldes on Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru eestvõttel plaanis korraldada kõikide nende tähtpäevade meenutamiseks ajalehtede esikülgede näitus, milles saavad osaleda ja oma panuse anda ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala 1. aasta tudengid, kes oma kodutöödes läbi kahesaja aasta esikülgedel ilmunud uudislugusid kirjeldasid ja analüüsisid.
Alljärgnevalt mõned näited esikülgedest, millest üliõpilased õppeaines „Eesti ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ajalugu“ oma kodutöödes kirjutasid: