Kas edukalt elatud elu on see, kus sihikindlalt ühes suunas tüürides jõuad ikka kaugemale, astudes samm sammu haaval redelil üha kõrgemale? Või see, kus enda ees olevalt paletilt võtad proovimiseks aina erinevamaid värve, et katsetada ja riskida, missugune pilt seekord välja tuleb? Oleme õnnelikud, et saame ise valida, millised riskid ja pöörded elus mingil etapil ette võtta. Kuid vahel ei küsi elu, mis on meie soov, vaid lükkab küsimata mugavustsoonist välja, et tuule ja tormi käes endale uus siht leida.

Nendele, kes ise pea ees tundmatusse viskuda ei taha, on kultuur pakkunud teistsuguste elude kogemise ja mõistmise võimalust. Et tulla hetkeks välja oma igapäevaelust ja näha maailma läbi teise vaatepunkti. Viimase kuu jooksul on turvalises keskkonnas võõraste elude kogemine saanud taas uutmoodi tähenduse. Diivanil kosutust pakkuva raamatu lugemise asemel saame uudiste kaudu osa maailma laastavast hirmust ja õudusest ning näeme elu sõjapõgenike ja kannatanute perspektiivist – nii palju kui see üldse võimalik on. Jõulisemalt kui mistahes kunstielamused mõjuvad praegu kaadrid uudistest.

Seekordne Peegli number keskendub inimesele ja elu erinevatele palgetele. Keskendub inimese võimele muutuda ja muuta, pidada vastu karmides oludes, hirmu ja üksinduse keskel. Kuid näitab ka inimest, kes viskab end ise tundmatusse, jätab kõrvale mugavuse, et püstitatud rasketest eesmärkidest läbi murda – iseenda ja teiste nimel.

Praegustes oludes soojas toas ja mugaval toolil neid ridu kirjutades ja lugedes jääb üle vaid soovida, et meil oleks õnne ise valida, milliseid väljakutseid ning kannapöördeid me oma eludesse soovime.