Jahedad sügisilmad ning järjest lühemad päevad lausa tõukavad reisima ning suvesoojust pikendama. Selle asemel, et reisibüroos katalooge lapata ja reisiagendiga sobivaimat paketti kokku panna, istume aga mõnusalt kodus arvuti taga ja kogume infot ning inspiratsiooni, surfates erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel. Täna olen ise samas olukorras – naudin puhkust maalilisel Madeiral ning külastan igapäevaselt Pinteresti, TripAdvisori ja Instagrami platvorme. See on kiire ning lihtsalt ligipääsetav võimalus uurida kõike: alates sellest, kui palju maksab autorent ja millist teenusepakkujat usaldada, kuni selleni, kus pakutakse kõige maitsvamat espadat (loe: must süsisaba kala, mida Madeirale omaselt serveeritakse küpsetatud banaaniga) ning millised on kuumimad paigad oma Instagrami seina täiendamiseks. Erinevate kogemuslugude müriaad võib esialgu silme eest lausa kirjuks võtta, kuid osav silm eraldab terad sõkaldest ning leiab üles kõik, mis vaja ja enamgi veel.

Eeltöö tehtud, seon oma matkatossude paelad kinni ja sean sammud ühe Madeira kõige ikoonilisema ja kauneima matkaraja PR1 suunas, mis kulgeb kõrguselt kolmanda tipu Pico do Areeiro (1818 m) ning kõrgeima tipu Pico Ruivo (1862 m) vahel. Eesmärk: nautida teekonda, jäädvustada kogetu fotodele ning uurida mõnelt kaasteeliselt, kui palju tuginevad nemad oma reisiplaneerimisel sotsiaalmeediale ning millised kogemused, mõtted ja emotsioonid neil sellega seostuvad.

Sotsiaalmeedia kui reisimise lahutamatu osa

Vestlesin rajal nelja matkajaga, kes kõik on enda sõnul suured reisifanaatikud ning üritavad igal aastal vähemalt 3-4 korda koti kokku pakkida ja reisitee jalge alla võtta. Seda muidugi reisibüroode abita ehk omal käel. Kõik vestluspartnerid kinnitasid justkui ühest suust, et sotsiaalmeedia on nende lahutamatuks reisikaaslaseks. Kellel vähem, kellel rohkem, kuid mingisuguses etapis ja mahus kindlasti.

„Tavaliselt kasutan enne reisimist Pinteresti, sealt loen blogisid. Siis vaatan Youtube’ist vloge, valin sealt oma lemmikud ja teen nende põhjal endale reisikaardi,“ loetleb Tšehhist pärit 21-aastane Andra. „Ja Instagram ja Facebooki grupid aitavad ka,“ lisab tema reisikaaslane, 19-aastane tšehhitar Theresa.

Aga vahel ma kasutan sotsiaalmeediat hoopis selleks, et teatud kohti vältida.

31-aastane ungarlanna Patricia uurib enne TripAdvisorist, kas koht või teenus väärib külastamist ning kogub reisiinspiratsiooni ka Instagramist. „Vaatan, kuhu tasub minna ja nii, aga vahel ma kasutan sotsiaalmeediat hoopis selleks, et teatud kohti vältida. Otsin infot ja vaatan pilte, et kui ülerahvastatud need näiteks mingil hooajal on.“

31-aastane Eesti noormees Lennart paneb põhilised reisinipid kõrva taha aga Youtube’ist. „Kui on mingid kuulsamad kohad, siis seal on tihtipeale väga head arvustused. Ise on häid kohti raskem leida ja ma alati katsun vältida neid nii-öelda turistilõkse. Lisaks aitab ka Google Maps väga palju, kus on ka review’d, inimeste enda tehtud pildid, ülevaated menüüst ja nii edasi. Jah, üsna põhjalikult uurin enne. Instagram ja Pinterest ja need... neid ma nii palju ei kasuta, sest esiteks mu elukaaslane tegeleb sellega ja teiseks minu jaoks toimib Google’i otsing sama hästi. Aga kui oled reisil, mõtted on otsas ja oled avastanud küll, siis võib saada Pinterestist ja Instagramist selles suhtes ideid.“

For fun and for memories

Küsitletud naismatkajate jaoks pole ka sisuloome võõras, kuid see piirdub üldiselt Instagramis piltide jagamisega. Küsimuse peale, miks nad postitavad, sain kõigilt kolmelt vastuseks „just for fun“ ja „for memories“ (tõlge: lõbu pärast ja mälestuseks). „Oi, ma postitan palju,“ naerab Andra, „10-15 pilti päevas. Ja lisan ikka alati ka koha, kus pilt tehtud on. Aga lihtsalt enda jaoks, mingi suunamudija ma kindlasti ei ole.“ Theresa noogutab nõustuvalt ning lisab, et ka temal on kombeks iga päev midagi postitada.

Patricia sõnul piirdub tema postituste arv üldiselt 1-2 korraga nädalas. „Kui reisin, siis jagan natuke rohkem... 2-3 korda nädalas ja ma reisin üsna palju. Siis teen rohkem storysid,“ nendib ta. „Aga ei, muud ma ei tee. Mu Instagrami konto on privaatne, et see on ainult minu enda ja sõprade jaoks – mälestuseks.“

Ainsa meesoost matkajana vastuseid andnud Lennart ise sisuloomesse ei panusta.

„Mingil hetkel natuke tegin, aga pigem mitte. Ei tunne sellist vajadust, et tahaks igat enda eluhetke meedias jagada.“

Matkajate meelest on sotsiaalmeedial reisimisele pigem positiivne mõju, sest see on vahetu ühelt reisijalt teisele suhtlus, kuhu pole segatud kolmandaid kasulõikavaid osapooli. Alati ei pruugi see küll päris nii olla, kuid küsitletud usuvad, et autentne on võltsist eristatav. Mida rohkem erinevaid inimesi sarnast infot jagab, seda usaldusväärsemaks seda peetakse.

„Eeliseks on kindlasti see, et sa saad väga laialt ringkonnalt nii-öelda ülevaated ja hinnangud millelegi, mis sind huvitab. Kindlasti ei maksa uskuda neid reviewsid, kus hindajaid on 5-10, aga kui lähme sinna 100 suurusjärgu kanti või üle selle, siis võib juba üsnagi adekvaatselt uskuda,“ arvab Lennart.

„Sotsiaalmeedia on odav ja kiire viis heade pakkumiste leidmiseks.“

Andra leiab, et tudengitele ja noorematele inimestele on sotsiaalmeedia reisimisel suureks abiks juba lihtsalt majanduslikus mõttes. „Sotsiaalmeedia on odav ja kiire viis heade pakkumiste leidmiseks. Sain näiteks head ja odavad lennupiletid, sest jälgin Instagramis erinevaid reisimisega seotud kontosid,“ meenutab ta. „Tänu sellele teadsime ka kust hea hinnaga autot rentida ja majutust leida.“

Reaalsus vs ootused

Blogijatelt, postitajatelt ja suunamudijatelt oodatakse eelkõige ausust, et räägitaks nii, nagu päriselt on. Pettumust valmistavad üle-ilustatud kirjeldused ja pildid, mis on liiga head, et olla tõesed. Kuigi lõhe tegelikkuse ja ootuste vahel aeg-ajalt natukene käriseb, siis selle eest pole keegi kaitstud. Matkajate sõnul aitab siinkohal hea kriitikameel ja oskus detailidest kaugemale näha. „Üldiselt vaatan ja loen kõike kerge kriitikatundega, aga vahel olen küll pettunud. Postitustelt tundub tihti, et nii ilus koht ja saad seal justkui üksi olla, et pole üldse ülerahvastatud. Aga siis jõuad kohale ja õõõh, hoopis teine pilt. See on ka põhjus, miks ma üritan otsida nii-öelda vähem käidud radu. Et tegelikkus ja ootused oleks samal tasemel,“ räägib Patricia.

Kui näiteks mõni lokaal tundub mõnus, siis tasub sinna sisse minna ja võid saada väga hea kogemuse osaliseks, olgugi, et võib-olla sinna polegi ükski turist enne sind sattunud.

„Ma arvan, et reisimine on kõik seotud sinu emotsioonidega ja mis tasemele sa suudad ennast viia. Sa pead endale teadvustama, et tänasel päeval on pilditöötlusprogrammid väga võimsaks läinud. Sul ei ole mõtet minna otsima neid samu värve ja kontraste, aga kui sa võtad kogu üldpildi, siis see ei valmista tavaliselt pettumust. Ühesõnaga detailidesse ei tasu kinni jääda. Minu enda kogemus on see, et ükski koht ei ole mulle pettumust valmistanud, küll aga on kohti, kuhu läheksin tagasi ja on kohti, mille puhul piisas, kui üks kord käisin,“ argumenteerib Lennart. „Aga iga inimene peaks võtma aja iseseisvalt avastamiseks. Kui näiteks mõni lokaal tundub mõnus, siis tasub sinna sisse minna ja võid saada väga hea kogemuse osaliseks, olgugi, et võib-olla sinna polegi ükski turist enne sind sattunud. Taoline juhtum on mul olnud Pompeis,“ lisab ta.

Tšehhi neiud toovad välja, et Madeira on reaalsuses palju ilusam kui piltidel. „Aga kindlasti sõltub, vahel on pilt ilusam kui päris elu,“ nendib Theresa.