Lapsed pole internetis enam ammu passiivne publik, vaid täie raha eest aktiivsed osalejad. Võib juhtuda, et lapsevanemani jõuab ainult küsimus “Emme, kas sa saaksid veel viis eurot anda?”. Aga mis selle küsimuse taga on?

Ägedam mängukogemus maksab raha

Lapsed võivad tunda väga suurt survet virtuaalsetes mängudes raha kulutada. Paljudes mängudes, näiteks “Robloxis”, saab raha eest kiiremini edasi areneda, avada uusi mängualasid ja kasutada põnevaid lisasid. Mängus “Among Us” on võimalik osta virtuaalseid esemeid ning muuta mõne euro eest oma avatari välimust. “Fortnites” tuleb season battle passi ehk mängus teatud perioodi jooksul avanevate võimaluste eest maksta 1000 V-Bucks’i, mille väärtus on umbes kaheksa eurot.

Samas leidub mänge, kus on raha kulutamine peaaegu kohustuslik, sest maksmata tuleb järgmisele tasemele saamiseks kaua oodata või leppida tihti lahti hüppavate reklaamidega. Segadust tekitab asjaolu, et igas mängus on oma valuuta, mille väärtus eurodes on mänguti erinev.

Telefonimängud on nagu netikasiinod

Paljudes mängudes on kasutatud samasuguseid sõltuvust tekitavaid tehnikaid nagu kasiinodes [3]. Eesmärk on mängijaid oma platvormil hoida ja maksma panna. Näiteks pakutakse mängijatele kumulatiivseid päevaauhindu, hirmutatakse auhindade ära võtmisega, tehakse ajaliselt piiratud pakkumisi ja survestatakse ostuotsust tegema ekraanile kuvatud stardiloendusega (countdown).

Paljudes mängudes on kasutatud samasuguseid sõltuvust tekitavaid tehnikaid nagu kasiinodes [3]. Eesmärk on mängijaid oma platvormil hoida ja maksma panna.

Mitmetes laste seas populaarsetes mängudes saab osta loot box’e ehk saagikaste [1]. Oma olemuselt on need loteriipiletid. Last motiveerib virtuaalset aardelaegast ostma lootus saada mõni ese, mille hankimiseks kuluks mängides palju vaeva ja aega. See on laste jaoks põnev, ent kahjuks ka sõltuvust tekitav viis, kuidas oma mängukogemust huvitavamaks muuta. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu raporti kohaselt esines arvutimängude sõltuvust 16% õpilastest, poistest 22% ja tüdrukutest 6% [4]. Youtube’is on palju lugusid, kus noored ise sellest probleemist räägivad.

Influencer’id – sõbrad või elavad reklaamtahvlid?

Lastele suunatud YouTube’i ja TikTok’i kanalid on miljoniäri. Videotes on iga sekund planeeritud ja üks peidetud reklaam järgneb teisele. Tihtipeale näidatakse uhkete mänguasjade avamist ja nendega mängimist. Selliselt teenis 10-aastane poiss Ryan Kaij oma YouTube’i kanaliga Ryan’s World 2019. aastal umbes 22 miljonit dollarit. Tema videoid on kokku vaadatud 52 952 623 239 korda (12.11.2022 seisuga).

Kui kunagi olid kuulsused kauged ja kättesaamatud, siis sotsiaalmeedia võimaldab lastel oma iidolitega otse suhelda, neile otseülekannete ajal (live Q&A) küsimusi esitada ja saada ka personaalseid vastuseid.

Kui kunagi olid kuulsused kauged ja kättesaamatud, siis sotsiaalmeedia võimaldab lastel oma iidolitega otse suhelda, neile otseülekannete ajal (live Q&A) küsimusi esitada ja saada ka personaalseid vastuseid. See kõik võib moonutada laste reaalsustaju – tekib tunne nagu internetis nähtud kuulsus on päris sõber, kelle soovitusi võetakse väga tõsiselt kuulda.

Raha kulutamine mängu otseülekande vaatamise ajal

Mängu otseülekanne (game streaming) tähendab, et üks inimene mängib arvutimängu ning teised saavad seda reaalajas internetist vaadata. Üks kuulsamaid otseülekande platvorme on Twitch, kus saab raha makstes lasta otseülekande tegijal ehk streameril öelda näiteks oma nime või mingeid laulusõnu. Suurimad rahalised toetajad on kasutajanimedega ka teistele vaatajatele nähtavad.

Soovitused vanematele

1. Vaadake, millise rakenduse või mängude poega (gaming store) Teie pangakaart ja kontod ühendatud on. Uurige, kuidas saaksite rakendustele lisada PIN-koode või paroole, et lapsel poleks võimalik vanema loata raha kulutada. Mõnes mängus saab raha kulutamist piirata ka nädalalimiidi seadmisega.

2. Kui lapsel on oma pangakonto mänguga seotud, siis jälgige kui palju raha laps mängudele kulutab.

3. Vanemad ei pea olema tehnikaeksperdid, et lastes mängudele raha kulutamise soovi piirata. Selleks on vaja täiesti tavalisi vanemlikke oskusi. Nii nagu igas teises kontekstis, tuleb ka internetimängude puhul rääkida lapsega raha väärtusest.

4. Proovige uurida ning aru saada, mida laps internetis teeb. Milliseid mänge ta armastab mängida? Miks? Uurige, milliseid asju ta on mängus ostnud või tahaks osta. Ärge öelge, et see on raha raiskamine, sest nii ei taha lapsed tulevikus sel teemal enam infot jagada.

5. Kui lapse vanus seda lubab, saate lapsele rääkida, kuidas mängude- ja sisuloojad raha teenivad. Aidake lapsel mõista, et online mängud on tehtud nii, et kasutajad pidevalt raha kulutaks ja lapse YouTube’i iidol soovitab erinevaid tooteid sellepärast, et sisuloojale makstakse reklaami eest raha.