Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Eestlased on mälumängurahvas

Andreas Eerik | Fotod: Marie-Johanna Kippar

Naiiv sulges enda uksed 2024. aasta alguses. Viimasena toimusid baaris veel Naiivi mälumängud, mis kolisid ümber Kultuuriklubi Salongi. Hetkel ei ole teada, mis parvbaarist edasi saab. Foto: Marie-Johanna Kippar
Naiiv sulges enda uksed 2024. aasta alguses. Viimasena toimusid baaris veel Naiivi mälumängud, mis kolisid ümber Kultuuriklubi Salongi. Hetkel ei ole teada, mis parvbaarist edasi saab. Foto: Marie-Johanna Kippar

Hiljuti toimus Naiivi 503. mälumäng. Tegemist on igateisipäevase Tartu mälumängusarjaga, mis on kestnud ligikaudu kümme aastat. Aja jooksul on see kokku toonud tuhandeid inimesi, olgu nendeks professionaalsed mälumängurid, noored tudengihakatised või vanemad fanaatikud – neid kõiki seob mõnusas seltskonnas enda harimine, lootus baarikrediidi võitmiseks ja heas mõttes nohiklus.

Mälumängud on Eesti elanikele tuttav ja mõnus ajaviide: avalikke mälumänge leiab nii suurematest linnadest kui ka väikestest asulatest, sünnipäevadel või muudel tähtpäevadel. Ajaviiteks korraldatakse tihti viktoriine ning telekanalitest leiab „Kuldvillaku”, „Eesti mängu” ja „Me armastame Eestit”. Raadiosaadetest on tuntud „Mnemoturniir” ja „Tarkade klubi”. Kõik need formaadid panevad proovile võistlejate teadmised, seostamisoskused ja üldise erudeerituse. Armastust mälumängude ja viktoriinide vastu süstitakse juba noorest saadik: õpetajad teevad interaktiivsema ja lõbusama ainetunni raames tihti viktoriine või korraldavad koolid omavahelisi võistluseid. Seega lisaks laulu- ja tantsurahvale ei ole liialdus öelda, et eestlane on ka mälumängurahvas.

Taaralinn koondab tudengite ja ülikoolilinnana kokku teadmistest lugupidavad inimesed. Paljudele akadeemilistele konverentsidele, loengutele ja seminaridele lisaks on Tartu oluline osa seltsielu, millest mälumängud moodustavad suure osa. Nii on Tartus võimalik valida ligi 12 alalise mälumängu vahel: Naiivi mälumäng, Muusikaviktoriin, Teatriviks, Filmiviktoriin, Kirjandusviktoriin, Barlova mälumäng, Vein ja Vine mälumäng, Tartu Tudengitepäevade Mälukas, MITSi mälumäng, Rocktoriin ja mitmed poollahtised tudengiorganisatsioonidega seotud ühekordsed projektid. Valikut on palju.

Ka mina olen pärast COVID-19 piiranguid hakanud käima mälumängudel, erialast tulenevalt esialgu Teatriviksil, mis toimus kord kuus, kuid sellest jäi mulle väheks ja ajasin oma sõbrad kokku ja hakkasime iga nädal Naiivi mälumängul käima. Esialgu olime viimased, hea oli, kui 25 küsimuse peale mõnegi punkti saime, kuid aja möödudes omandasime oskuse kuulata küsimust ja olla julgemad oma mõtteid tiimiga jagama. Naiivi mälumäng ei ole minu jaoks aga kunagi lihtsalt võistlemine, vaid lähen sinna eelkõige suhtlemise eesmärgiga – nädala plaanide jagamine, pokaal veini ja arutelu ühiskonna teemadel teevad mälumängu meeldejäävaks.

Saamaks aru Naiivi mälumängu eluolust intervjueerisin ja uurisin Naiivi mälumängu praegust koordineerijat Ants Siimu, kes on lisaks mälumängudele Tartu linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator.

A: Kust pärineb Naiivi mälumängu nimi?

S: Nimi tuli Naiivi baarilt, kuna seal hakkasid need mälumängud toimuma.

A: Millal toimus esimene mäng? Kui palju oli siis osalejaid?

S: Esimene mäng toimus Vallikraavi tänava Naiivis. Tegu oli mõnes mõttes Tartu tudengikilvast* välja kasvanud skeene kolimisega Naiivi 2013. aasta paiku. Tudengikilval oli mänguformaat teistsugune, rohkem õnnele ja juhusele suunatud. Naiivis hakkas mäng koosnema 25 küsimusest, iga vastus 2 punkti, viies voorus. Esialgu vedas mängusarja Naiivi üks omanikke, ka pärnakas, Kristjan Walter Kask, ja pärast seda Naiivis töötanud Magnus Amer. 2018. aasta lõpust olen sarja vedanud mina.

K: Kuidas on osavõtt Naiivi mälumängudest ajaga muutunud?

A: Lainetab. Maksimaalselt on 30 kanti võistkondi olnud, aga koroona ajal oli ka juhus, kui osales vaid paar võistkonda. Puusalt ütleks, et keskmiselt 15-20 võistkonda viimasel paaril aastal. Tihti on ülikooli semestri alguses rohkem osalejaid.

K: Kas ja kui palju on mängu reeglid ajas muutunud?

A: Eriti ei ole. Ainult baarikrediidid on muutunud. Mõned eksperimentaalsemad mängud on olnud, aga pole reeglina eriti sooja vastuvõttu rahva seas leidnud. Seega on ikka „vana hea” 25 küsimusega formaat.

K: Milline on hea Naiivi mälumängu küsimus?

Peaks olema n-ö keskmisele võistkonnale väljamõeldav ja vastus võiks enamikku osalejaid kõnetada. Tekstis võiks ka mõni huvitav hariv infokild olla.

K: Kuidas sünnib mälumängu küsimus? Millist infovoogu selleks jälgitakse?

A: Viise on palju. Igapäevastes olukordades (nt näed kuskil x kohas mingi firma toodangut ja küsid selle firma kohta). Uudiseid lugedes. Raamatuid lugedes. Vahepeal ka teadlikult – nt mõeldes n-ö küsimuste „arhetüüpidele” (aastaarvu küsimus, muusika popurrii, lipu küsimus, kellegi noorpõlvefoto jnejne) ja guugeldades.

K: Naiivi mälumäng on juba üle 500 korra toimunud, viimased korrad Kultuuriklubi Salongis. Millistes kohtades mälumäng veel on toimunud?

A: Vallikraavi Naiivis, Müläs.

Naiivi baar asus enne 2020. aastat Vallikraavi 6 aadressil: nüüdseks on kõik Naiivi baari kleepsud, märgid ja atmosfäär sealt kadunud. Praegu asub samal aadressil pitsarestoran. Foto: Marie-Johanna Kippar

Naiivi baar asus enne 2020. aastat Vallikraavi 6 aadressil: nüüdseks on kõik Naiivi baari kleepsud, märgid ja atmosfäär sealt kadunud. Praegu asub samal aadressil pitsarestoran. Foto: Marie-Johanna Kippar

K: Nüüd, kui Naiiv on kinni, kuidas leiate endale sobiva koha?

A: Olen Salongis ise programmijuht ja seega oli mängu lihtne Salongi üle tuua, kui Naiiv sulgus. Natuke keeruline on kirjanduslikke teisipäevi* ja mälumänge Salongis samale päevale mahutada, aga saame hakkama. Tulevik pole veel selge.

K: Millised inimesed käivad mälumängul?

A: On n-ö vanade kalade tiimid, mis on juba aastaid käinud (Yolo, Fraternitas Britannica, Simmo, Tartu loomaaed jt) ning 5-10 tiimi on sellised rohkem ühepäeva-liblikad, kes käivad mõnel mängul või osalevad paar hooaega ja siis kaovad ära. Enamasti on need ühepäeva-liblikad pigem noorte tudengite tiimid (s.t u 20-aastased), aga õnneks on ka mõned edukamad noorte tiimid püsima jäänud ja panustavad aktiivselt. On tudengeid ja on ka tööinimesi, leidub nii 60-aastaseid kui ka 20-aastaseid. Keskmine vanus võiks jääda umbes 30–40 aasta juurde.

K: Mis mälumängu küsimus on teile enim meelde jäänud? Miks?

A: Näiteks mõni nädal tagasi küsiti pildiküsimusena Kirovi kolhoosi muljetavaldava välimusega lasteaeda. Millegipärast jäi meelde.

K: Kas ka sina nõustud, et eestlane on lisaks laulu- ja tantsurahvale mälumängurahvas?

A: Nõustun küll. Meie rahvaarvu kohta on mälumänge Tartus ja Eestis laiemalt väga palju. Ka rahvusvahelised võistlused on näidanud, et Eesti mälumängurid on kõrgel tasemel.

Naiivi mälumäng on sotsiaalne keskkond, heas mõttes platvorm nohikutele. Mina, olles nohik või vahel lihtsalt janune suhtlemise ja sõprade nägemise järele, olen leidnud omale tiimi, mille nimeks Fantastiline Alpaka. Viimasel võistlusel jäime viieteistkümne võistkonna hulgas suisa kuuendaks – meie jaoks muljetavaldav ja meeldivalt hea tulemus. Järgmist mängu korraldab minu tiim, ootame kõiki 9. aprillil kell 19 Kultuuriklubi Salongi osa saama Naiivi nohiklusest.