Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Kuhu lähed, noor?

Elar Niglas | Foto: erakogu

Elame kiiresti muutuvas maailmas. Tänases Eestis on meie noortel rohkem valikuvabadust ja -võimalusi oma tuleviku kujundamiseks kui eales varem. Traditsioonilised karjäärirajad pole enam ainsad valikud, sest digitaalne ajastu on avanud ukse uutele loovatele ja uuenduslikele karjäärivalikutele. Valikud tuleb aga teha ja otsused langetada. Kelleks ma tahan saada? Mida ma pean selleks tegema? Kas see teeb mind õnnelikuks? Kas seda on kellelegi üldse vaja? Just nendele küsimustele vastuste leidmiseks seatud sihid on viinud meie noori erisugustele radadele. Noored otsivad sageli karjääri, mis mitte ainult ei taga majanduslikku heaolu ja stabiilsust, vaid pakub ka isiklikku rahulolu ja võimalust panustada ühiskonna heaolusse. Ent sellega kaasneb ka suurem vastutus omaenda edu kujundamisel. Peegli 47. numbris toome teieni lugusid noortest üliõpilastest, ühest vägeva karjääriga saatejuhist ja ühest legendaarsest mälumängusarjast.

Tehnoloogia areng on loonud palju uusi võimalusi. See, mis varem oli võimalik vaid vähestele, on nüüd kättesaadav paljudele. Peegli uuest numbrist leiad loo Miljonineiust, noorest 25-aastasest üliõpilasest Hannast, kes on kolm viimast aastat oma elust pühendanud rahatarkuse jagamisele. Ta on oma tegevusega tuntust kogunud sotsiaalmeedias ja jõudnud oma nõuannetega märkimisväärse hulga eestlasteni. Elu on näidanud, et kui see, mida sa pakud, on väärtuslik, võib sellest heal juhul kujuneda ka karjäär või vähemalt osa sellest. Rahatarkus ja rahaasjades arukate otsuste tegemine on vaieldamatult oluline oskus. Sama oluline on ka oskus mitte petta saada. Selleks, et sinust ei saaks pettuse ohvrit või vähemalt oleks selle tõenäosus väiksem, tutvustame sulle meie uues numbris levinuid viise, kuidas püramiidskeeme ära tunda.

Jah, uudseid karjäärivõimalusi on meie ümber palju. Ilmselt lisandub neid tehnoloogia arenguga üha enam. Selle kõige kõrval ei saa me aga unustada nende oskuste olulisust ilma milleta me tänaseni ilmselt jõudnud ei oleks. Joel-Endrek Pärnpuu on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia eriala üliõpilane. Täpsemalt õpib ta sepatöö tegemist. Uurisime temalt, kuidas üks noor sellise valikuni jõuab. Kuigi ülikooliõpingud on paljude jaoks kui täiskohaga töö, siis kas teadsite, et Eestis on levinud, et kaks kolmandikku üliõpilastest käivad õpingute kõrvalt ka tööl? Selleks, et paremini mõista, miks selline praktika nõnda levinud on ja kuidas see üliõpilase igapäevaelu mõjutab, rääkisime kahe noorega, kes meiega oma kogemusi kooli ja tööelu ühildamisel jagavad.

Peegli seekordsest numbrist leiad ka intervjuu telemagasini “Pealtnägija” saatejuhi ja eestvedaja Mihkel Kärmasega. Sellel sügisel möödub “Pealtnägija” esimesest saatest 25 aastat. Kui täna teame Mihkel Kärmast kui aastaid Eesti telemaastikul tegutenud edukat saatejuhti, siis ometi oli ka tema kunagi üks paljudest noortest üliõpilastest oma karjääriraja alguses. Ka tema teekond oleks võinud viia pea lõpmatul hulgal sihtpunktideni. Juhtus aga see, et 1996. aastal Eesti Ekspressi toimetuse töötades pakuti talle võimalust ennast uues rollis proovile panna “Õhtune Ekspress” saatejuhina. Ei oleks seda juhtunud, ei pruugiks me täna tema karjäärist midagi teada.

Selle aasta aprillis toimus juba 503. korda Naiivi mälumäng. Tegemist on Tartu mälumängusarjaga, mis on aastate jooksul toonud kokku tuhandeid inimesi, nende seas professionaalsed mälumängurid, üliõpilased ja teised mälumängusõbrad, kelle töine elu ja huvid võivad teineteisest erineda kui öö ja päev. Küll aga on Naiivi mälumängusarjast saanud ühine nimetaja paljude jaoks. Peeglis selgitame välja, mis on see imevägi, mis need inimesed ikka ja jälle kokku toob.

Head lugemist!