„Iga kord ma ütlen endale, et hoian täna raha kokku ja lähen conventionile ühistranspordiga, aga siis ma vaatan ennast peeglist ja tellin lõpuks ikkagi Boldi,” ütleb Kai Kaljuste, kui kirjeldab oma elu cosplayerina.

Cosplay (tuleb sõnadest costume play - kostümeeritud mäng) on tegevus ja etenduskunst, kus inimesed riietuvad filmi, raamatu, anime või arvutimängu tegelasteks. Kuigi paljude eestlaste jaoks võib see sõna tunduda võõras, on Eestis fännikonverentse ehk conventioneid korraldatud juba 2008. aastast.

Kai Kaljuste (19) sattus cosplay maailma juba 9-10-aastaselt, kuigi esimese kostüümi tõmbas ta selga paar aastat hiljem. Nimelt oli tal enda sõnul alles 12-aastaselt piisavalt „julgust ja jultumust”, et panna pähe oma esimene parukas, minna sellega conventionile ja öelda, et on nüüd Tsuyu Asui. Karoliina Kreemi (28) cosplay-teekond sai alguse Saksa RTL 2 telekanalist, kus näidati „Pokemoni”, „Yu-Gi-Oh’d”, „Digimoni” ja teisi animesid. Kuna ta tahtis olla nagu „Sailor Mooni” superkangelased, hakkas ta endale ise 10-aastaselt paberist ja papist kostüüme ja aksessuaare tegema. „Üritasin ükskord endale Kalevi kommivabrikust saadud üliõhukesest paberist Sailor Pluto saua teha ja ma ei suutnud välja nuputada, miks see hästi õhuke paber, mille ma pikaks toruks rulli keerasin, pooleks murdus, kui ma sinna räigelt raske kaunistuse otsa panin,” meenutab ta oma esimesi kostüümiloome kogemusi.

Ühe kostüümi loomiseks võib kuluda sadu töötunde

Kõige elementaarsem kostüümi valmistamise oskus on enamasti siiski õmblemine. „Mul õnneks on lapsest saati olnud au sellega, et mu ema on õmbleja, nii et ma olen tema kõrvalt hästi palju õppinud. YouTube’i videod aitavad ka”, selgitab Kai oma õppimisprotsessi. Samuti rõhutab ta, kui palju aitab teiste käest nõu küsimine: „Vegal (@vega.art.cosplay) on väga hea juhis cosplays proportsioonide arvestamiseks, et kostüüm näeks sinu seljas hea välja, mitte nagu sa upuksid sellesse või kannaksid miniseelikut.”

Karoliina tõdeb samuti, et „nüüd vist tuleb õmblemine ka juba okeilt välja”, kuigi ta ise seda vahepeal ei usu. „Vaatan netis mingeid ägedaid riideid ja mõtlen, et oskaks ma vaid õmmelda…aga ei, ma ei oska. Ja siis võtan ette suvalise mängutegelase, teen tema kostüümi valmis ja olen nagu: „Miks ma sellega hakkama saan, aga tavalise pluusiga on mingi unga-bunga ja seda ei oska?!””.

Lisaks õmblemisele, nahatööle, meigikunstile ja parukate stiliseerimisele kuulub cosplay jaoks vajalike oskuste alla ka koreograafia ja lava-show paikapanek. „Cosplay on nagu ühemeheteater, sest sa teed kõik osad ise,” selgitab Kai. Esinemiskava mõtted tulevad tal kolmest suunast: on olemas tegelane, helijupp või lihtsalt mingi loll idee. „Minul ei ole üldiselt nii palju neid lolle ideid, aga Robin (@kauks_god) pani ükskord terve esinemise kokku sellest, kuidas ta tahtis teha mängu-giljotiini ja sellega lavale minna.”

„Cosplay on nagu ühemeheteater.”

Karoliina jaoks on esinemiskava välja mõtlemine üks keerulisemaid ülesandeid. „Ma võin oma kostüümi valmis teha, aga siis saan mingi hetk aru, et pean sellega laval ju midagi tegema ka,” naerab ta. „Mul on ideid meeletult, aga need ei ole mitte kunagi selle konkreetse kostüümi jaoks, millega ma lavale lähen.” Näiteks mõtles ta välja hunniku iluvõimlemise ja tantsuliigutusi Katara („Avatar: Viimane õhutaltsutaja”) jaoks, kuigi teadis, et ei kehastu järgmisena mitte Kataraks, vaid hoopis tõsisemaks ja autoriteetsemaks tegelaseks.

Nii kostüümi kui esinemiskava kokkupanekuks tasub aega varuda. Kail läks viimase võistluskostüümi (Kokutis multikast „Kuidas taltsutada lohet”) tegemiseks aega 200 tundi, mille ta jaotas 3-4 nädala peale. „Kui sa ajad protsessi keerukaks ja tahad elu eest kõike ise nullist teha, siis see võib palju kauem aega võtta. Aga kui sul on tegelikult loogiline ja lihtne kostüüm, siis see võib olla ka kolme päeva projekt,” selgitab ta.

„Ma olen räme con cruncher. Ma planeerin kogu aeg nii, et mul oleks piisavalt aega, aga see plaan läheb alati pekki.”

Karoliina viimane kostüüm (Y’shtola arvutimängust „Final Fantasy”) võttis aega kolm kuud ning viimased nädalad läksid sellest hoolimata ikkagi kiireks. „Ma olen selle poolest kurikuulus, et mul on alati vaja öö enne üritust veel midagi õmmelda või värvida. Olen rongis rinnahoidja paelu õmmelnud, hotellis aksessuaare värvinud ja siis enne lavale minekut ka veel kuskilt midagi kinni traageldanud. Ma olen räme con cruncher (cosplayer, kes lõpetab asju viimasel minutil enne conventionit). Ma planeerin kogu aeg nii, et mul oleks piisavalt aega, aga see plaan läheb alati pekki.”

Conventionitel saavad kokku cosplaymise asjatundjad

Põhilised kohad oma kostüümi teistele näitamiseks, sellega võistlemiseks ja teiste fännidega aja veetmiseks ongi fännikonverentsid ehk conventionid. Kai jaoks algab tüüpiline conventionipäev sellega, et ta joob ära suure klaasi vett ja sööb marjamaitselist kiirputru: „Panen kolm pakki putru kaussi ja söön ära, sest muidu ei ela seda päeva üle.” Päev ise algab enamasti vara, sest cosplay-meigi tegemine võtab mitu tundi aega. „Kui mul on JoJo („anime “JoJo’s Bizarre Adventure”) meik, siis ma lihtsalt istun kolm tundi peegli ees ja teen endale jooni näkku, jooni keha peale, jooni igale poole… Ja ma iga kord ütlen endale, et hoian täna raha kokku ja lähen conventionile ühistranspordiga, aga siis ma vaatan ennast peeglist ja tellin lõpuks ikkagi Boldi,” tõdeb Kai.

Päev ise on tema jaoks enamasti täis võistlusi, ettekandeid ja CosEstStuudio (Eestis tegutsev cosplay stuudio, mille juht Kai on) esinemise koordineerimist ning koju saab ta sageli viimaste seas. „Viimane kord lahkusin ma Lätis WinterConilt koos korraldaja Leo Freiga (@cptn_leo.frei), kes ütles lõpuks meile „Kullakesed, palun lähme koju nüüd,”” meenutab Kai. „Conventionid on minu jaoks väga tegusad päevad, mida ma täiega naudin.”

Kostüümi kandmine hommikust õhtuni ei ole alati ainult lust ja lillepidu. Karoliina sõnul on selline kostüüm luksus, millega saab istuda, süüa ja WCs käia. „Tegin RuneScape’ist (arvutimäng) endale ühte sinist hiiglast, kellel on nunnu raudrüü. Raudrüü osa oli vorblast tehtud ning nii tugev ja paindumatu, et ma ei saanud sellega istuda ega astuda. Süüa sai, aga ma olin üleni sinise kehavärviga kaetud, seega ma ei tohtinud kedagi puudutada.”

Aeg ja raha

Väga praktiline küsimus iga hobi juures on ka see, kui palju sellega tegelemine maksma läheb. Kai vastus küsimusele on: „Oh, see on see õudne osa! Mul läks viimase kostüümi peale umbes 400€.” Sama „lootustandev” on ka Karoliina vastus: „Kahjuks arvutasin viimase kostüümi maksumuse kokku. Puhtalt materjal oli ligi 300€, aga ma ei arvestanud sinna sisse seda, et mu sau oli sõbra abiga 3D-prinditud. Kahekesi pusisime. Sõber mingi hetk lõi kokku, et kui see oleks tellimustöö olnud, siis see sau ise oleks umbes 700€ olnud. Oi banaan!”

Õnneks ei ole cosplay võistlused ja fännikonverentsid ainult neile, kes oma kostüümid otsast lõpuni ise valmis teevad. „Arvatakse, et ise õmblemine on odavam, aga mina ei ütleks,” kommenteeris Kai. Ka Karoliina oli samal meelel: „Tänapäeval on meil AliExpress ja kõik muud veebilehed, kust sa saad endale 50€ga terve valmistehtud kostüümi osta, mis on tore, sest kõik ei tahagi endale ise kostüüme teha.” Samuti on populaarne kapi-cosplay (inglise keeles closet cosplay), kus oma riidekapist või taaskasutuspoodidest otsitakse välja riided, mis sarnanevad kehastatava tegelase kostüümile. Niiviisi on võimalik cosplayda isegi null-eelarvega.

Samuti on olemas nii-nimetatud professionaalseid cosplayereid, kelle jaoks cosplay ongi põhiline sissetulekuallikas. „Professionaalsed cosplayerid on kuulsad ning neid kutsutakse igasugustele conventionitele kohtunikuks ja külaliseks,” selgitab Karoliina, kes on ise tegelikult Birminghamis eriefektide- ja grimmikunstnikuks õppinud, ja lisab: „Minu jaoks kuulub sinna juurde ka professionaalne suhtlemine ja olemine nii, et kuulsus pähe ei hakka. Eesti on nii väike riik ja eestlased nii väike rahvas, et meil tegelikult elukutselisi cosplayereid veel ei ole. Meil on mõni, kes on sinnapoole teel, aga vaatame-ootame.”

Kui soovid ka ise cosplay-maailma ja conventionitega tutvust teha, kasuta võimalust ning külasta AniMatsurit, J-Tsooni ja Crazy-K festivali!