Pilveteenustel ja esitlustehnoloogiatel on keskne roll loomevaldkonna innovatsioonil, tulupotentsiaali suurendamisel ja töökohtade loomisel, kuid tehisintellekt on pigem umbusaldatud, leidsid Soome Laurea Rakendusteaduste Ülikooli teadlased eelmisel aastal avaldatud uuringus.

Kas kujutame ette filme videotöötluseta, sündmusi veebiülekanneteta, muuseume virtuaalreaalsuseta, loovmeeskondi pilvepõhiste koostööplatvormideta või teatreid liikuvate valgustiteta? Tehnoloogia arengule ja innovatsioonile kultuuris on viimastel aastatel hoogu andnud COVID-19 pandeemia ning praegune keeruline majanduslik aeg. Soome teadlaste Teemu Santoneni ja Jani Kiviranta läbiviidud hiljutine uuring otsis erinevate tehnoloogiate mõju nii loomevaldkonna majanduslikule heaolule, töökohtade loomisele kui ka loomingulisusele endale.

Eesti kontekstis annavad uuringutulemused sisu juurde ka pidevale kultuurirahastuse debatile, kus peamine dialoog keerleb avaliku sektori ja erasektori toetuste ümber.

Kuidas saab tehnoloogia kaasa aidata?

Ekspertide paneel, mis koosnes loomesektoris oluliste põhioskuste ja ametite esindajatest, analüüsis uuringus kokku 32 erinevat tehnoloogiat. Need jaotati nelja peamisesse kategooriasse: pilveteenused, esitlustehnoloogiad, produktsiooni tehnoloogiad ja tehisintellekti lahendused.

Raportis leiti, et kultuuri valdkonna majandusliku seisu parandamiseks ja töökohtade arvu suurendamiseks on kõige olulisemad otseülekannete tehnoloogiad, sotsiaalmeedia ja vabakutselistele mõeldud loometöö teenuste jagamise platvormid, immersiivsed (ehk kõiki meeli mõjutavad) tehnoloogiad ning 360-kraadised videod ja projektsioonid. Näitena võib tuua virtuaalreaalsust või liitreaalsust kasutavaid näituseprojekte, kus erinevate riist- ja tarkvara lahenduste abil on näitusekeskkonda loodud midagi, mida seal füüsiliselt ei ole. Need on tehnoloogiad, mida ekspertide sõnul tuleb kõige kiiremini valdkonnas kasutusele võtta, et potentsiaalselt teenida tulu ja luua juurde töökohti.

Autorid leidsid, et teistes toetavates funktsioonides ja loomingulise sisu tootmises kõige perspektiivikam lähiaja tehnoloogiline lahendus on veebi- ja virtuaalsed õppeplatvormid. Kuigi taolised platvormid on juba pikka aega olemas olnud, hakkasid online-õppe lahendused COVID-19 kriisi ajal laiemalt levima. Need platvormid võimaldavad loomevaldkonna töötajatel omandada uusi pädevusi või tegutseda platvormidel ise juhendajatena. Olulisuselt teiseks peeti sotsiaalmeediat ja vabakutselistele mõeldud loometöö teenuste jagamise platvorme, mis võimaldavad loojatel esitleda oma pädevust kahepoolse suhtlusena ning omakorda tellijal või publikul leida loojaid. Mõlemad tehnoloogiad teevad kultuuri inimestele kättesaadavamaks.

Lisaks toodi valdkonnas rakendamist vajavate oluliste tehnoloogiliste lahendustena välja pilvepõhiseid koostööplatvormid ja projektide haldusrakendused ning laiendatud reaalsuse tehnoloogiad. Ekspertidelt said kõrgeima hinnangu erinevate veebi- ja pilveteenuste ning esitlustehnoloogiate kategooriatesse kuuluvad tehnoloogiad.

Kuidas tehisintellektil läks?

Mõnevõrra üllatuslikult anti autorite arvates arenduse ja kasutuselevõtu olulisuselt viimane koht tehisintellekti lahendustele. Paneelis osalenud eksperdid pidasid tehisaru lahenduste kasutamist perspektiivseks pigem loomeprotsessi toetavates funktsioonides, kuid mitte loomingulise sisu loomises endas. Teadlaste sõnul oleks huvitav seda tähelepanekut põhjalikumalt uurida, et kas see on seotud loomeinimeste skeptilisusega tehisintellekti võimekusse nende loomingut asendada.

Uurimistöö rakendamine

Uute tehnoloogiate omaksvõtmisega saab loomevaldkond suurendada oma konkurentsivõimet, jõuda uute sihtrühmadeni ja tekitada potentsiaali rohkema omatulu teenimiseks. Erilist tähelepanu tuleb raporti sõnul pöörata võrdsetele võimalustele, et nimetatud tehnoloogiad oleksid kõigile laialdaselt kättesaadavad, olenemata loomingulise meeskonna suurusest, asukohast või finantsvõimekusest.

Uuringu tulemused pakuvad teavet loomevaldkonna sidusrühmadele, et juhtida muutuseid ja haarata digitaalse innovatsiooni täit potentsiaali. Tehnoloogiasektori poolne tugi, koolitused ja taibutalgud loomevaldkonna arenguks oleksid väärtuslikud, et erinevaid esile toodud tehnoloogiaid kiiremini rakendada. Lisaks võiksime mõelda, kuidas uusi kultuurikeskuseid, muuseume, teatreid, kontsertsaale ja teisi hooneid projekteerides, sisustades ning eelarvet planeerides koheselt kaasata eksperte, kes oskavad pakkuda kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi.