Olen Hispaaniasse kolimisele mõelnud sellest ajast alates, kui olin 16-aastane. Nüüd – 10 aastat hiljem –, olen sammukese lähemal oma unistusele. Mõttes mõlgub veel vaid küsimus, on Hispaania tõesti seda väärt, et pühkida kodumaa tolm jalge alt?

Jaanuari alguses Facebooki ajajoont lehitsedes jääb mu silm pidama Sinu hispaania keele maja postitusel (https://sinuhispaaniakeel.com/puhkus-ja-keelelaager-hispaanias/). Kuna maadlesin sel ajal vaimse tervise probleemidega, tundub see täpselt õige kohana, kus taastuda, hispaania keelt õppida ja kohaliku eluga tutvuda.

Elasin selle aasta veebruaris kolm nädalat ühe katuse all Evelini, Javieri ja nende tütre Leirega (8a). Käisime koos mägedes, külastasime erinevaid paiku, õppisin hispaania keelt, tutvusin vahetu Hispaania elu ja kultuuriga ning sattusin isegi naabrimehe sünnipäevapeole.

Minu üks päev Hispaanias nägi välja näiteks selline:

• 9:00 ärkamine, hommikusöök

• raamatu lugemine, päevitamine basseini ääres

• 11:00 hispaania keele tund Eveliniga

• raamatu lugemine (lugemissoovitus M. Gellert “Minu Hispaania”), päevitamine basseini ääres

• lõunasöök

• podcasti kuulamine, päevitamine basseini ääres

• Eveliniga koos Leirele kooli järele

• kohaliku raamatukogu külastus

• El Campello vanalinna kohvikus kohv ja saiake (hispaania keeles tellimine)

• koju tagasi, pererahvaga jutustamine, Leirega tegevused ehk hispaania keele praktika

• õhtusöök

• päikeseloojangu nautimine katuseterrassil

• hispaaniakeelse sarja vaatamine ja magamaminek

Õppisin väga palju Hispaania haridussüsteemi ja kultuuri kohta, kui kerge või raske sinna kinnisvara on soetada, tööd leida, ning milliseid võimalusi üleüldse Hispaania pakub. Mõistsin, et tegelikult see elu ikka nii lilleline polegi, kui arvasin. Välismaalastel on üsna raske tööd leida, haridussüsteemis on palju vajaka ning e-riigi staatusest on Hispaania veel väga kaugel. Näiteks inglise keelt küll koolis õpitakse, kuid vaatamata sellele mõistavad seda keelt vähesed. Väga hämmastav on seegi, et haiguslehte saab taotleda vaid siis, kui end haigena perearsti juurde kohale vead. Mulle ei mahu pähe, et näiteks Covid-19 haiged sõidavadki ühistranspordiga arsti juurde, et tõestada oma nakatumist. Ka paki saatmised ja tellimised on raskendatud, sest Omniva ajastust on Hispaania veel kaugel – kõik pakid tulevad kulleriga ukse taha (kui nad viitsivad nii palju vaeva näha) või postkontorisse, kus pead paki kättesaamiseks järjekorras seisma.

Sellegipoolest tunnen, et soovin end tulevikus siduda Hispaaniaga, sest seal on rõõmsameelsed ja sõbralikud inimesed, mõnus soe kliima, kaunis hispaania keele kõla, lummavad värvilised majad ning hingematvad vaated. Hispaaniasse kolides pean mõtlema läbi mitmed aspektid. Tean seda, et seal elades soovin olla iseenda tööandja (nt eraõpetaja/fotograaf) või teha kaugtööd rahvusvahelises/Eesti ettevõttes. Kindlasti suhtleksin enne eestlastega, kes elavad Hispaanias – uurin nende kogemuste, kinnisvara soetamise/üürimise, töötamise, teenuste kasutamise jms kohta.

Ei oleks uskunud, et kolme nädalaga suudab Hispaania mind nii ära võluda ja veel sügavamale südamesse pugeda. Kodumaa tolmu ma siiski jalge alt täielikult ära ei pühi – mu hing kuulub Eestile, süda aga Hispaaniale.