Nüüd, kus kultuuriaasta Tartu 2024 on juba mitu kuud Emajõe Ateenasse ja Lõuna-Eestisse toonud erinevaid üritusi ning rõhutanud kultuuri osatähtsust inimeste elus, on paslik teha sissevaade selle mitmekesistesse kihtidesse. Kultuur on termin, mille sõnastamine ja selgitamine võib olla küllaltki keeruline, laialt öeldes võib see olla kõik inimühiskonnaga seotu, mis meid loodusest eristab. See üsnagi ähmane sõnastus võimaldab üldistada, et kultuur võib olla misiganes: see võib olla niivõrd igapäevane tegevus, mille kultuuriväärtuslikkust enamus ei märkagi, samas võib see olla esmaklassiline ooperilavastus või immersiivne kogemus muuseumis, mille väärtustamine erineb inimeseti, kultuuriti.

Kultuurikirevus peegeldub ka selles Peegli numbris. Kultuuri erinevate akende tutvustamist avab artikkel cosplaymisest, mis üllatuslikult on Eestis kanda kinnitanud tükk aega tagasi ja paljusid noori inimesi mõjutanud peamiselt sotsmeedia vahendusel. Juttu tuleb Marie-Johanna Kippari Hispaania kogemustest ning tähelepanekutest, mis sooja kultuuriruumi Eesti omast eristab. Aprilli arktilise kliima taustal leiab loost oodatavalt ka nõuanded, kui keegi mõtleb kliimapagulusele ja asuda ümber mõnusale (või mitte nii mõnusale) siestale.

Sellegipoolest ei pea jääma Eesti kultuur nautimata ka kaugel olles. Soomes läbiviidud uuringu põhjal tutvustatakse selle tulemusi ning antakse soovitusi kuidas kultuurikorraldust paremini…mõjustamalt…suuremate auditooriumiteni viia, teisisõnu teha see kättesaadavamaks ja kaasaegsemaks. Kui kellelgi on Tartu 2024 teema infoväljast kõrvale jäänud, siis intervjuu selle eestvedaja Kuldar Leisiga võimaldab tutvuda nii tema enda kui ka Tartu 2024 kontseptsiooni ja kavaga.

Kultuur ei esine ainult eriliste sündmuste kaudu, vaid selle eri vormid avalduvad meie ümber. Olgu kultuuriks teed ületava musta kassi müüt, Vana Toomas Raekoja platsi tornis või jalanõud inimeste jalas. Jalanõude tähtsust ja tähenduslikkust rõhutab artikkel Dr. Martensist, mis üllatuslikult võib olla mõnel juhul poliitiline jalats, teisel juhul Miley Cyruse kurikuulsa muusikavideo “Wrecking Ball” lahutamatu osa. Ja viimaks… kust tuleb kultuurile raha? Seda käsitleb artikkel hasartmängumaksust.

Kultuuririkastavat kogemust soovides
Andreas Eerik