Maksumuudatuste tuules: mida peaksid teadma hasartmängumaksust?
Riigieelarve kehva seisu taustal on viimastel aastatel arutletud maksupoliitiliste valikute ümber. Riigikogu on heaks kiitnud mitmed maksutõusud, millest nii mõnigi on jõustunud. Suur osa eestlasi teavad tulu- ja käibemaksu tõusudest või automaksu aruteludest, kuid vähem teatakse hasartmängude maksustamisest, veel vähem selle põhimõtetest ja mõjust.
Möödunud aastal selgus Kantar Emori uuringust, et Eestis kuulub hasartmängusõltuvuse riskirühma 11% elanikest. Uuringu järgi on hasartmängudega kokku puutunud 65% elanikest. Kõige populaarsem viis on arv- ja kiirloteriides osalemine, millega on viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud 41% vastanutest. Muid mänge on mänginud 8%, kasiinomänge 7%, spordiennustustes ja kihlvedudes osalenud 6% ja pokkerit mänginud 4% vastanutest. Kui suures pildis on mängukäitumine viimastel aastatel jäänud pigem samaks, on noorte mängurlus veidi kasvanud. Tehnoloogia tõttu on hasartmängud nüüd kättesaadavamad kui kunagi varem. Hasartmängusõltlane ei kahjusta ainult iseennast, vaid see mõjutab ka ühiskonda tervikuna.
„Hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine, mängu tulemusel võib mängija saada võidu, mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitte teada oleva sündmuse toimumisest.” - Hasartmänguseaduse § 2 lõige 1
Hasartmänguseadus (HasMS) võeti vastu 2008. aastal, et kaitsta nii mängijate kui ka ühiskonna huve. Seadusega kaasneb hasartmängumaks, mis on tarbimismaksu eriliik ja asendab käibemaksu selles valdkonnas. See on kaudne maks, mis koormab mängijate tehtud panuseid ja väljavõetud võite, kuid maksukohustus ja vastutus lasub mängukorraldajal. Maksu eesmärk ei ole maksustada mängukorraldaja kasumit, seda maksustatakse üldises korras, näiteks juriidilise isiku puhul läbi dividendide maksustamise. Hasartmänguvõitude pealt tulumaksu ei tasuta.
Hasartmängumaksuseaduses (HasMMS) kehtestatakse maksumäärad, mida jagatakse fikseeritud ja protsendimäärades. Fikseeritud määrasid kogutakse mängukohtade kaupa, samas kui protsendimäärad määratakse vastavalt teatud kriteeriumitele. Selline erimaksustamise kord on levinud ka mujal maailmas ning seda korda kasutatakse administreerimise lihtsustamiseks.
Rahandusministeeriumis valmis juba 2011. aastal põhjalik analüüs, milles kirjeldatakse vajadust hasartmängumaksu seaduse muutmiseks. Seni on seadust muudetud hasartmängumaksu objektide, maksumäärade ja hasartmängumaksust riigieelarvesse laekunud vahendite suunamise osas, kuid põhimõttelisi muudatusi pole tehtud. Analüüs näitab, et Euroopa Liidus on just Eestis mängijatele kõige madalam maksukoormus.
2023. aasta suvel võttis Riigikogu vastu hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (146 SE). Vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu 22 riigikogu liiget. Teise lugemise eel sidus Valitsus eelnõu usaldusküsimusega, mistõttu piisas selle vastuvõtmiseks kahest lugemisest. Sel aastal tõusis kaughasartmängus ja spordiennustuses kehtiv viie protsendiline maksumäär kuuele protsendile ning 2026. aastal tõuseb seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär kasvab 2024. aastast 18 protsendilt 22 protsendile, mängulaudade maksumäär 1278,23 eurolt 1406 eurole ja osavusmängu mänguautomaatide maksumäär 31,95 eurolt 32 eurole. Maksumäärade tõusu kavandamisel proovitakse võimalikult vähe mõjutada turuosalisi ning vältida sektoris põhimõttelisi muudatusi.
Hasartmängumaksu eristab muudest maksudest see, et kogu laekuv tulu läheb sihtotstarbeliseks kasutamiseks. 2021. aastal jõustus aga seadusemuudatus, millega seoti suurem osa kuludest lahti laekumistest. Ainsaks sihtotstarbeliseks kuluks jäid vahendid Eesti Kultuurkapitalile, enam kui pool maksulaekumisest jääb riigieelarvesse. Praegu riigieelarvesse laekuvast hasartmängumaksust kantakse 47,8% Eesti Kultuurkapitalile, millest omakorda 60,6% eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8% kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks.
Varasemalt suunati hasartmängumaksust kogutud vahendid lisaks Eesti Kultuurkapitalile ka Rahandusministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks, Haridus- ja Teadusministeeriumile teadus-, haridus, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, Sotsiaalministeeriumile meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide rahastamiseks, samuti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud projektide toetamiseks. Kultuuriministeeriumile eraldati vahendeid olümpiaettevalmistusprojektideks, puuetega inimeste spordiorganisatsioonide võistlusspordi toetamiseks, muude spordiprojektide ja kultuuriprojektide toetamiseks ning spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste rahastamiseks.
Seadusemuudatus järgnes riigikontrolli 2020. aasta märgukirjale, milles märgiti, et osa Sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu laekumistest rahastatud projektide sisu ei vastanud hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelule. Riigikontroll tegi ettepaneku, et nende projektide rahastamiseks tuleks leida mõni muu allikas.
