Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Kuidas teha kodus ideaalset presskannukohvi?

Brita Kikas, Grete Landson | Fotod: Brita Kikas

Tassike aromaatset kuuma kohvi teeb iga päeva mõnusaks. Mõnele joojale annab kohv energiat, teisele pakub hetke iseendale hallis argipäevas. Kohvi valik lettidel on lai ja valmistamise meetodeid mitmeid. Barista Helger Aava annab head nõu presskannukohvi valmistamiseks.

Kuidas kohviube või -puru valida ja hoiustada?

Alustada tuleb muidu kohvi ostmisest. Lettidel avaneb rikkalik valik ning kohviubade sortidest on esindatud peamiselt Arabica ja Robusta kohv. Aava soovitab valida 100% Arabica ube sisaldav pakk, sest nagu nimigi reedab, on Robusta pigem robustse maitsega. See sisaldab Arabicast kaks korda enam kofeiini ja ning umbes poole vähem kohviõlisid.

“Jooja, kes armastab pikka ja tummist, veidi šokolaadist ja kakaost järelmaitset, võiks valida kauplusest mõne tumedama röstiga kohvi. Pisut kergemad, veidi happelised ja õrnalt puuviljased on heledama röstiga oad. Üldiselt on rösti tumedus kohvipakkidel kenasti märgitud,” selgitab barista kohvisorte.

Lisaks tuleb kindlasti jälgida kohvipakil olevat „parim enne“ kuupäeva. Mida kaugemal see on, seda parem! Värske kohv on tugevama maitse ja aroomiga.

Kirevad plekist või plastmassist topsid on ahvatlevad kodus kohvi hoiustamiseks. Neid võib julgelt kasutada, kuid kohv peaks seal aromaatsuse säilimise huvides paiknema õhukindlalt suletud originaalpakendis. Lahtise kohvipaki või välja valatud kohvipuru või -oa kõige suuremate vaenlaste hulgas nimetab barista õhku, niiskust ja valgust. Kõik need kolm hakkavad kohvi omadusi mõjutama kohe paki avamise järel. Lisaks tõmbab kuiv kohvipuru kõik õlid ja aroomid enda sisse, seega soovitab barista lahtise kohvipaki kõrval peekonit mitte praadida. Inimeste hulgas on liikvel ka arvamusi, et kohvipurule annab lisab maitset terakese soola lisamine. Tegemist on siiski müüdiga ja sool kohvi maitseomadusi paremaks ei muuda.

Mis mõjutab kohvi maitset?

Paljud inimesed arvavad, et kohvi maitse sõltub veest, kuid Helger Aava kinnitab, et maitseomadused saavad alguse kohvipuru jahvatusastmest.

“Liiga peenikese kohvipuru puhul tulevad kibedad ja kirbed maitsed liiga kiiresti esile – seetõttu tulekski just osta spetsiaalselt presskannule mõeldud kohvi, “ selgitab Aava.

“Liiga peenikese kohvipuru puhul tulevad kibedad ja kirbed maitsed liiga kiiresti esile – seetõttu tulekski just osta spetsiaalselt presskannule mõeldud kohvi, “ selgitab Aava.

Järgmine kohvi maitse mõjutaja on tõepoolest vesi. Hea kohvi valmistamiseks sobib kasutada värsket vett. Barista sõnul võib kasutada nii kraanivett kui ka mullivett ehk mineraalvett. Kerge soolakus ja sisalduvad mineraalid küllastavad kohvi maitset.

Kohvivesi tuleb keema ajada, kuid enne purule valamist tuleks sellel lasta jahtuda umbes ühe minuti. Vesi jahtub selle ajaga umbes 94-95 kraadini, mil see ei riku puru kõrvetamisega joogi maitset.

Kõige suurem viga on kohvi üledoseerimine

Ühe 300 ml kruusi sisse on optimaalne kogus lisada 7-8g kohvipuru. Liitrise kohvikannu jaoks teeb see 25 g. Barista soovitab võimaluse korral kasutada doseerimisel kaalu, sest liiga suur kohvipuru kogus on koduse valmistamisel üks peamisi tehtavaid vigu.

Liitrise kohvikannu jaoks teeb see 25 g. Barista soovitab võimaluse korral kasutada doseerimisel kaalu, sest liiga suur kohvipuru kogus on koduse valmistamisel üks peamisi tehtavaid vigu.

Kui kaua kohv valmib?

Hoides kohvipuru kauem vees, muutub kohv kibedamaks ja kirbemaks. Mida pikem on kohvipuru ja vee kokkupuute aeg, seda suurem on kofeiini sisaldus. Aava sõnul ei sõltu kohvi kofeiinisisaldus mitte niivõrd kohvipuru kogusest, kui kohvi „tõmbamise“ ajast, mis võiks olla sõltuvalt soovitavast maitsetugevusest 3-5 minutit.

Kui kohvi valmistada korraga mitu tassi, ei tasu seda lihtsalt seisma jätta, vaid valada ülejääk termosesse. Ühes puruga seistes muutub kohvi kirbeks ja kofeiinisisaldus läheb lakke. Siiski on kõige parem teha üks tassitäis korraga, soovitab barista.

Kui soovid kohvile ka piima lisada, pea meeles, et piimaga kohv soosib organismi võimet kofeiini kinni hoida. Just seetõttu joovad itaallased hommikuti piimaga kohvi ja õhtul espressot. Barista kummutab müüdi hommikusest „kangest espressost“ ja õhtusest „lahjast lattest“ ning sõnab, et tegelikult peaks tegema vastupidi.

Fotod: Brita Kikas