Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Uudisterobot: tööriist või kaasautor?

Gerda Kelly Pill | Pildid:

Robotajakirjandus ja masinuudised kõlavad tulevikumuusikana. Tõenäoliselt oleme aga lugejatena nendega juba iseenese teadmata kokku puutunud.

Äripäev kasutab majandusuudiseid kirjutavat robotajakirjanikku. Süüa ja juua mitte nõudev tööloom on tegelikult algoritm, mis analüüsib ettevõtete majandusaasta aruandeid: näiteks toob välja muutused käibes, kasumis ja omanikeringis ning loob selle alusel toore uudisepõhja. Roboti uudised vaatab enne avaldamist üle ka toimetaja.

Iseseisvalt robot Äripäevas uudiseid ei avalda, kuid tulevikus oleks see teoreetiliselt võimalik. Masina töövõimekusest annab aimu Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi: “Kui me kõik roboti uudised avaldaksime, siis tõenäoliselt me koormaksime lugejat. Ta ei leiaks enam uudisvoos olulisemaid asju üles.”

Inglisekeelses meediaruumis on masinuudiste kasutamine kanda kinnitanud ja tõusev trend. Väljaanded nagu Forbes, New York Times ja Los Angeles Times juba kasutavad regulaarselt iseseisvaid robotajakirjanikke. Aasta esimeses pooles asendas Microsoft oma uudisteportaalides MSN ja Microsoft News umbes 70 toimetuse töötajat algoritmidega. Google lõi juba 2017. aastal laineid projekti rahastamisega, mille eesmärk oli toota robotitega 30 000 uudist kuus.

Automatiseeritud uudised on enamasti hübriidid inimese ja masina tööst. Mõnel puhul ei ole inimese kätt enam üldse mängus: näiteks sporti, ilma või kinnisvaraturge puudutavad sõnumid. Algoritmid koguvad ette määratud reeglite põhjal vajalikud andmed kokku ja kirjutavad kindla malli järgi uudise valmis.

Masinuudiste mahtu ajakirjanduses ei saa me paraku teada, sest ajakirjanduses puuduvad seni reeglid ja ettekirjutused sellest, et kellele peaks algoritmi poolt kirjutatud uudise autorluse omistama. Kas üldse peaks ja kuidas peaks.

“Mida rohkem lugeja teab, kuidas see (uudis - toim) on tehtud, seda parem, ” arvab Aivar Hundimägi, kuid nendib, et iga toimetus võiks ise otsustada, kas uudise juurde roboti autorlus märkida.

Äripäevas on mindud seda teed, et roboti tehtud uudisele vastavat märget juurde ei tehta ja autoriks jääb väljaanne ise. Tema sõnul ei ole nende robot siiski iseseisev kirjutaja, vaid pigem täiendav abi info kogumiseks või sõelumiseks.

“Kui lugu valmib ilma, et keegi sekkuks, siis loo autor ongi toimetuse inforobot või mis iganes tema nimi on,” arvab ka Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov. “Seal peaks ikkagi olema viide, kuidas see valmib – kursiivis või autorina – võiks olla ikka juures.”

Hundimägi põhjendab konkreetse autorluse vajalikkust lugeja vaatevinklist tagasiside andmise võimalusega. Autori nimi artikli all annab võimaluse näiteks otse e-kiri saata, mitte näiteks toimetuse üldmeilile.

Õhtulehes ei ole tööl ühtegi robotajakirjanikku ja Šmutov ei näe selleks ka vajadust. “Ainuke võimalus, kus meie seda saaksime teha, oleks politsei või päästeinfo,” ütles Šmutov, et see ei oleks mõistlik kulu. “Ma ei usu, et robot suudab sama hästi lugusid kirjutada nagu meie reporteid, kes käivad iga päev väljas.”

Hundimägi leiab samuti, et ajakirjaniku töö tehnoloogia arenguga ei kao. “Head ajakirjanikud ja toimetajad lähevad üha rohkem hinda,” kinnitas ta. Inimesed on Hundimäe kinnitusel mitmekesisemad, nende info leidmise ja sõelumise oskused muutuvad.

“Robot võib sul palju asju ära teha, aga lõpliku valiku pead sina tegema. See ei kao kuhugi,” kinnitab Hundimägi, et uudise kirjutanud masin on ikkagi vaid tööriist.

Martin Šmutov seevastu arvab, et masinat võib siiski pidada nii tööriistaks kui ka kaasautoriks.

Mida siis programmid inimese eest teha suudaksid? Loe, kuidas Kajar Kase arvustab robotit, kes sai kirjatükiga hakkama, ning annab Peegli lugejatele teada, mida robotil meile öelda on.