Eesti ajakirjanduses räägitakse keskkonnateemadel võrdlemisi vähe, vaja oleks ajakirjanike harimist ning kliimakriisidele rohkem tähelepanu juhtimist, et tekitada lugejates teadlikus ja huvi keskkonnateemade vastu.

Ehkki jahinduses kasutatavad pliihaavlid võivad lisaks metsloomadele mürgitada kaudselt ka inimesi, pole probleemile kiiret lahendust loota, sest mõnest muust materjalist haavlid vanematele relvadele ei sobi.

Tartus Riia ringristmikul toimuvad ehitustööd on jätnud jalakäijad ebamugavasse olukorda, kus Lõunakeskusesse saamiseks peavad inimesed kõndima pikki teekondi ning ületama teed ohtlikest kohtadest.

Pimedatel linnatänavatel liikumine tekitab endiselt noorte naiste seas hirmu, linn ning politsei ei näe probleemi.

Tartu linnas olevates spordihoonetes ei ole kõigile soovijatele piisavalt vabu saale. Uued tulijad võivad võrdetest tingimustest vaid und näha, sest saaliajad saavad eelisjärjekorras vanad rentnikud.

Kuigi õenduse õppekohtade arv on Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolide peale kokku viimase viie aastaga tõusnud 462 õppurilt kuue saja õppurini, on Eestis tuhande elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest kolmandiku võrra vähem õdesid.

Kuigi põgenikelaagritesse tööülesandeid täitma minevad inimesed teavad, milline eluolu laagrites on, on tingimused tavaliselt oodatust ebainimlikumad, laagrite külastamine ja seal töötamine on vaimselt raske kõigile, sõltumata tööülesannetest ja kogemusest. 

Kui veel eelmisel sügisel ei olnud Tartus võimalik ukraina keelt õppida, siis alates sõja puhkemisest pakuvad kursusi nii Tartu Ülikool kui ka Tartu Rahvaülikool, peamisteks õppuriteks on vabatahtlikud, ukraina juured avastanud tudengid ja meditsiinitöötajad. 

Tartu Ülikool pakkus ukraina keele kursust viimati 2017. aasta kevadel. Selle aasta märtsis alustas Teptiuk kahe kolleegiga taas ukraina keele algtasemel õpetamist, kuigi semester juba käis. Tema sõnul oli kursuse alustamise ajendiks Ukraina sõja algus.

Tartu korteriühistud loobuvad majadele paigaldatud turvakaameratest aina enam, sest elanikud hindavad privaatsust rohkem kui kaamerate võimalikku abi kuritegude lahendamisel. 

Tartumaal olevad hooldekodud on jõudnud olukorda, kus hoonete detailplaneeringud tekitavad asutustele järjest rohkem ruumipuudust, ent abi kohalikelt omavalitsustelt pole loota.

Elva vallas asuv Rõngu hooldekodu on ehitatud vanasse haiglahoonesse. Sealse juhataja Anneli Salumaa sõnul on polegi maja hooldekoduks mõeldud.