Selleks, et uudised jõuaksid inimesteni ka kriisiolukorras, on Eesti Rahvusringhäälingul tehtud kriisiplaan koostöös Eesti kaitseväega, Postimees on aga valmis loobuma paberlehest ja kolima raadiosse.
Sõjaterritooriumil viibimine tekitab ajakirjanike kogemuste põhjal hirmu, kuid naljatlemine ja hea meeskond muudavad oluliste teemade kajastamise kergemaks.
Seitse Tartus asuvat kõrgkooli katsetavad erinevaid lahendusi, nagu toatemperatuuri alandmine ja päikesepaneelide paigaldamine, et elektri- ja küttehinnad võimalikult madalad hoida.
Tartu kultuuriettevõtted on suurenenud energiakulude tõttu pidanud viimase poole aasta jooksul piletihindu tõstma ning kardavad, et elukalliduse kasvadeskaotatakse kliente.
Üle poole aasta kestnud sõda Ukrainas on Eesti ajakirjanikke väsitanud, aga nende sõnul on oluline kurnatusest üle saada ja sõjauudiste kajastamist jätkata.
Olenemata sajaeurostest leppetrahvidest lõpetab jätkuvalt vastutustundetute sõitjate tõttu iga nädal remonditöökojas vähemalt üks ratas, mõni sõiduk saab nii suuri kahjustusi, et seda polegi võimalik varuosade puudumise tõttu korda teha.
Tartu muuseumid on alates märtsist võimaldanud ukrainlastele tasuta külastusi, kuid saamata jäänud tulu ja oodatust suurema huvi tõttu saavad muuseumid priipääsmeid pakkuda arvatavasti vaid selle aasta lõpuni.
Politsei on selle aasta 2. oktoobri seisuga tabanud Tartumaal 2364 kiiruseületajat, mida on 695 inimese võrra vähem kui kolm aastat tagasi, siiski jätkub teatud teelõikudel kihutamine endiselt. Lõuna prefektuuri patrullitalituse juht Argo Arukase ütles, et kihutajate hulka on aidanud vähendada linnas kiiruskaamerad.
Tartu linnas ja selle ümbruses elavad Ukraina sõjapõgenikud otsivad tulutult elukohta, sest riik pakub vaid lühiajalist majutust ja kinnisvara omanikud eelistavad üürida eestlastele.