Linnuökoloog Marko Mäe sõnul kujutab kortermajade katustele rajatud kajakapesade teke ning kevadel poegimisperioodil agressiivseks muutuvate vanalindude käitumine üha suuremat õhtu tänaval viibivatele inimestele.

Annelinna gümnaasium ja Jogentaga kool pidid selleks õppeaastaks olema läinud üle täielikult eestikeelsele õppele. Mõlema kooli direktorid kiidavad, et üleminek on sujunud hästi, kuid suurim mure siiani on õpetajate ja tugispetsialistide vähesus.

Kooliaasta alguses jäid Tõrvandi koolilastel lõunasöögid söömata.

Ülenurme gümnaasiumis algavad tänavu tunnid kella kaheksa asemel kell üheksa ning õpilased ja õpetajad peavad muutust kasulikuks, kuna see tagab rahulikumad hommikud.

Mart Reiniku kooli lapsevanemad peavad järelevalvet kooli territooriumil oleval madalseikluspargis oluliseks, sest vahetundidel viibib seal korraga palju lapsi ning see pole nende hinnangul turvaline.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis lõpetas tänavu kevadel keskkooliastme seitse paralleeli, kuid uuel õppeaastal lisandus kaks klassikomplekti, mis on kaasa toonud ruumipuuduse ja kasvatanud õpetajate töökoormust.

Luunja keskkool alustas õppeaastat uue direktori Ave Kikase, sellega kaasnes personali kui ka muid muudatusi.

Herbert Masingu kool sai aprillis haridus- ja teadusministeeriumilt ettekirjutusi, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on vähe ning hakkas lepinguid muutma, kuid kvalifikatsiooniga õpetajaid rohkem kui paar juurde pole tulnud.

Tartus ähvardab järgmisel aastal puudu jääda ligi 300 gümnaasiumikohta, ehkki Annelinna gümnaasiumis seisab 13 pinki tühjana. Nappust suurendavad nii suur sisseränne kui ka arvukad sünniaastakäigud.

Tartu linna hallatavates erivajadustega laste koolides on soovijaid rohkem kui ruumid võimaldavad ning mitmed kohta soovivad lapsed suunatakse tavakoolidesse.